ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 03.12.2020
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 03.12.2095
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, AvTS § 35 lg 1 p 2
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/22/1396
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Mari-Liis Uprus
Ettekirjutuse tegemise aeg ja 05.10.2022, Tallinnas
koht
Ettekirjutuse adressaat XXX
isikuandmete töötleja aadress: XXX
e-posti aadress: XXX
RESOLUTSIOON
Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) 56 lõike 1 ja lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1 ning
isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 58 lõike 1 punkti d ning lõike 2
punktide d, e ja f, samuti arvestades IKÜM artiklitega 5 ja 6 teeb Andmekaitse
Inspektsioon XXX täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:
1. lõpetada väljaspool enda kinnistut filmimine (kas kaamera(d) demonteerides või
suunates nii, et peale jääks vaid tema enda kinnistu);
2. kustutada olemasolevad salvestused ning saata selle kohta kinnitus inspektsioonile
aadressil [email protected];
3. kui kaamerad suunatakse ümber, siis edastada Andmekaitse Inspektsioonile e-posti
aadressil [email protected] fotod kaamerapildist, et kontrollida selle ulatust;
4. juhul, kui XXX soovib kasutada oma ettevõtte vara kaitseks videovalvet, tuleb koostada
korrektne õigustatud huvi analüüs, mis vastab IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud
tingimustele (vt inspektsiooni põhjenduste punkti 2.1). Rõhutame, et õigustatud huvi
analüüs peab olema nii selge, et on võimalik aru saada, miks töötleja tegelikult
kaameraid kasutab ning mida ta on teinud selleks, et andmesubjektide õigusi
ülemääraselt ei kahjustataks;
5. juhul kui XXX soovib kasutada videovalvet, tuleb luua ja paigaldada nõuetekohased
teavitussildid videovalve kasutamise kohta ning esitada inspektsioonile fotod
paigaldatud siltidest (vt inspektsiooni põhjenduste punkti 2.2);
6. juhul kui XXX kasutab videovalvet, siis tuleb saata inspektsioonile kinnitus, et
videosalvestised kustutakse viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni möödudes (vt
inspektsiooni põhjenduste punkti 2). Pikem säilitamistähtaeg on lubatud siis, kui XXX
põhjendab pikema säilitamistähtaja vajadust ning inspektsioon annab sellekohase
kinnituse;
7. juhul kui XXX kasutab videovalvet, siis tuleb koostada ja edastada inspektsioonile
andmekaitsetingimused, mis vastavat täielikult IKÜM artikliteks 12 ja 13 sätestatud
nõuetele (vt inspektsiooni põhjenduste punkte 2.2).
Määrame ettekirjutuse täitmise tähtajaks 25.10.2022. Ettekirjutuse täitmisest teatada hiljemalt
selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsiooni e-posti aadressile [email protected].
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Tatari 39, Tallinn 10134 / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsioonile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse (sel juhul ei saa enam samas
asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
SUNNIRAHA HOIATUS:
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 60 lõike 2 alusel:
sunniraha 2000 eurot.
Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu
sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad
sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VÄÄRTEOKARISTUSE HOIATUS:
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 lõike 1 kohase ettekirjutuse täitmata jätmise eest
võidakse algatada väärteomenetlus isikuandmete kaitse seaduse § 70 tunnustel. Selle teo eest
võidakse füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot ning juriidilist isikut
võidakse karistada rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise
majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
Väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
FAKTILISED ASJAOLUD:
31.05.2022 esitas Andmekaitse Inspektsioonile XXX naaber kaebuse, mille kohaselt on töötleja
XXX paigaldanud oma kinnistule XXX kaamerad, millega filmib ka teisi kõrvalkinnistuid ja
avalikku ruumi. Seetõttu on inspektsioon alustanud IKS § 56 lg 3 punkti 8 alusel
järelevalvemenetluse, mille raames esitas inspektsioon andmetöötlejale esimese ettepaneku
isikuandmete kaitse asjas 10.06.2022. Andekaitse Inspektsioon tegi ettepaneku lõpetada
hiljemalt 27.06.2022 naaberkinnistute filmimine (kas kaamera(d) demonteerides või suunates
nii, et peale jääks vaid töötleja enda kinnistu) ja kustutada olemasolevad salvestused ning saata
selle kohta inspektsioonile aadressil [email protected] kinnitus. Kaamera(te) ümber suunamise
korral edastada inspektsioonile fotod, mis näitavad kaamerapildi ulatust. Muuhulgas selgitas
inspektsioon töötlejale, et kui ta siiski leiab, et tal on õigustatud huvi filmida ka mingis osas
avalikku ala (ühiskasutatavat teed), siis peaks ta analüüsima, kas tal on selleks õigustatud huvi,
ja kasutama kaamera(te) kohta teavitussilte.
27.06.2022 vastas XXX inspektsiooni ettepanekule ning kinnitas, et on paigaldanud oma
kinnistule kaamerad, mis filmivad ka osaliselt naaberkinnistuid ning avalikku teed. Töötleja ei
esitanud inspektsioonile kinnitust, et lõpetab naaberkinnistute ja avaliku ruumi filmimise või et
suunab kaamerad nii, et peale jääks vaid töötleja enda kinnistu ning ei edastanud inspektsioonile
fotosid, mis näitavad kaamerapildi ulatust. XXX ei põhjendanud inspektsioonile oma vastuses,
miks on tal õigustatud filmida ala, mis jääb väljapoole tema kinnistu piire.
15.07.2022 esitas inspektsioon töötlejale korduva ettepaneku lõpetada väljaspool töötleja
kinnistut filmimine (kas kaamera(d) demonteerides või suunates nii, et peale jääks vaid töötleja
enda kinnistu) ja kustutada olemasolevad salvestused. Inspektsioon palus saata selle kohta
kinnituse inspektsioonile aadressil [email protected] hiljemalt 22.07.2022 ning kaamera(te) ümber
suunamise korral palus inspektsioon edastada fotod kaamerapildist, et kontrollida selle ulatust.
XXX vastas 15.07.2022 inspektsiooni korduvale ettepanekule, kuid on siiski jätnud esitatud
ettepaneku täitmata. Töötleja ei ole inspektsioonile kinnitanud, et on kaamerad eemaldanud või
mujale suunanud, ei ole edastanud fotosid kaamerapildist ning ei ole kinnitanud, et on
kustutanud olemasolevad salvestused.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELETUS
Andmetöötleja vastuses inspektsiooni poolt 10.06.2022 esitatud ettepanekule selgitas
andmetöötleja, et talle kuulub mitmeid kinnistuid XXX külas ning et kinnistutele on
paigaldatud mitmed kaamerad. XXX kinnistule on paigaldatud mitmed kaamerad, mida
kasutatakse töötleja selgituste kohaselt turvalisuse ja ettevõtluses kasutatava vara kaitseks.
Samuti turvalisuse huvides, sest suurenenud on kütuse vargused, põllumajandustehnika
rüüstamised, XXX külas on liikumas ebastabiilsed ning ettearvamatu käitumisega inimesed,
kes loata sisenevad võõrale kinnistule, hirmutavad kodanikke koeraga või ähvardavad, mistõttu
on kaamerate kasutamine vältimatu. Töötleja nendib, et XXX kinnistu naabriks on XXX
kinnistu, kuid kinnistud on eraldatud teineteisest kõrge ja tiheda kuusehekiga. Samuti, et
kaamera vaatevälja jääb naabermaja akendeta katuse otsa viil, kuid töötleja ei usu, et naaber
sellest häiritud oleks. Kindlasti oleks ta sellest teavitanud, kuid samas on ka temal kaitstud
strateegilised kohad. XXX kinnistu asub XXX kinnistul paiknevast kaamerast 350-400
kaugusel ja samuti ei ole ükski 180 kraadise vaateväljaga infrapunakaamera (öö- ja päeva)
võimeline nii pika maa peale midagi jälgima või tagumise küljega salvestama.
Andmetöötleja vastuses inspektsiooni poolt 15.07.2022 esitatud ettepanekule kinnitas
andmetöötleja, et kaamerad on paigaldatud ainult talle kuuluvate kinnistute jälgimiseks ja
ühtegi naaberkinnistut ei jälgita. XXX selgitas veel, et tema kinnistuid läbib avalik tee lõik ja
kui sellel alal toimub tema ettevõtlusega seotud kauba peale ja maha laadimine, on ka selle
lõigu filmimine põhjendatud. Lisaks on antud lõigul jälgitavad ka olulised liitumiskilbid, kuhu
oli paigaldatud ka nõuetekohased hoiatussildid. Kaamerate ümbersuunamist ei pea vajalikuks,
kuna ei toimu kellegi privaatsuse riivamist. Kaameraid kasutatakse ainult turvalisuse ja
töötlejale kuuluva vara kaitseks.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
1. Isikuandmete töötlemine
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.
Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada (vt IKÜM
artikkel 4 punkt 1). Turvakaamerate kasutamine toob paratamatult kaasa isikuandmete
töötlemise, kui selle vaatevälja jäävad inimesed. Kaamerate abil on isik igal juhul
tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb
järgida IKÜM-s sätestatud nõudeid.
2. Isikuandmete töötlemise põhimõtted
Isikuandmete vastutav töötleja on kohustatud järgima IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud
põhimõtteid. Nende põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema võimeline nende
täitmist tõendama vastutav töötleja ise (vt IKÜM artikkel 5 lõige 2). Selles osas, mil
andmetöötlus ei vasta täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on
andmetöötlus keelatud.
Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise
põhimõtetest:
- Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt a).
Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult
kooskõlas kõigi kehtivate õigusaktidega (sh IKÜM-i ja IKS-ga). Samuti peab andmetöötlus
olema läbipaistev. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega
seotud teave on andmesubjektile lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. See
puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist, et tagada õiglane ja läbipaistev töötlemine.
Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12 – 14. IKÜM artiklites 13 ja
14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Kaamerate
kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.
- Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM
artikkel 5 lg 1 punktid b, c ja e).
Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult
väheste andmete kogumise põhimõttele, tuleb:
1) tuua välja kõik konkreetsed eesmärgid;
2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on
selle täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.
- Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh
kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule
kui isikuandmete töötlemiseks puudub õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks
neid koguti. Eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetest
lähtuvalt tuleb kaamera(d) suunata konkreetsetele turvariskidele.
Kaamerasalvestiste säilitamise osas märgime järgmist. Euroopa Andmekaitsenõukogu on
oma suunistes 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes välja toonud
järgneva:1„Võttes arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides c ja e
sätestatud põhimõtteid, nimelt võimalikult väheste andmete kogumist ja säilitamise
piirangut, tuleks isikuandmed enamikul juhtudel (nt vandalismi avastamiseks) kustutada –
ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud säilitamisaeg (eriti
kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja
säilitamise vajalikkust. Kui vastutav töötleja kasutab videovalvet mitte ainult oma ruumide
jälgimiseks, vaid kavatseb andmeid ka säilitada, peab vastutav töötleja tagama, et
säilitamine on eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik. Kui säilitamine on vajalik, tuleb
säilitamisaeg iga konkreetse eesmärgi puhul selgelt kindlaks määrata ja eraldi kehtestada.
Vastutav töötleja vastutab säilitamisaja kindlaksmääramise eest kooskõlas vajalikkuse ja
proportsionaalsuse põhimõttega ning isikuandmete kaitse üldmääruse sätete järgimise
tõendamise eest.“ Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene pikemat säilitamistähtaega,
tuleb lähtuda üldjuhul 72 tunnisest säilitamisajast. Siinjuures ka rõhutame, et mida kauem
salvestisi säilitatakse, seda suurem riive on salvestistele jäänud isikutele.
Selleks, et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on
vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke
võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks
vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.
2.1. Õigustatud huvi analüüsi koostamine
1
https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf lk 28 p 121
Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks IKÜM
artikkel 6 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Seega isikuandmeid võib töödelda, kui selleks
on olemas IKÜM artiklist 6 lg 1 punktidest a – f tulenev õiguslik alus.
Turvakaamerate kasutamise osas kehtib füüsilistele isikutele (ehk inimestele) piirang.
Isikliku otstarbe erand kohaldub vaid endale kuuluva ala (enda eramaja hoov ja enda korter)
filmimisel. Euroopa Kohtu 2014. aasta otsuses C-212/132 leiti, et füüsilise isiku poolt
isikliku maja külge vara ja isikute kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei
toimu üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi (nt
üldkasutatavat tänavat) või kellegi teise kinnistut, siis seda ei käsitleta enam kohtu otsuse
järgi filmimisena isiklikul otstarbel ja väljapoole enda kinnistuala filmimiseks ei ole alust.
Näiteks kui isik filmib oma erateed, aga see on antud avalikku kasutusse või seatud kellegi
teise kasuks servituut, siis ei saa tugineda enam isikliku otstarbe erandile. Euroopa Kohtu
hinnangul kätkeb statsionaarne kaamera endas inimeste profileerimise riski (kaameraga
võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse inimese
tegevust)3. Seega teistele isikutele kuuluvate kinnistute filmimiseks ei esine ühtegi
õiguslikku alust, mis lubaks nende õigust privaatsusele riivata.
Andmesubjektil, kelle isikuandmeid töödeldakse, on õigus nõuda isikuandmete töötlemise
lõpetamist, kui selleks puudus õiguslik alus (IKÜM art 17 lg 1 p d). Seetõttu on XXX
kinnistu naabril, kelle õigusi kaamerate kasutamine riivab, õigus nõuda enda andmete
töötlemise lõpetamist. Seda ka naaber on teinud, esitades Andmekaitse Inspektsioonile
kaebuse. Sellisel juhul peab Andmekaitse Inspektsioon välja selgitama, kas andmetöötlus
oli seaduslik.
15.07.2022 vastuses Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekule põhjendas XXX, et tema
kinnistu filmimine on vajalik ettevõtte vara kaitsmiseks ning turvalisuse tagamiseks.
Inspektsioon hinnangul saaks XXX kaamerate kasutamise õiguslik alus tuleneda IKÜM
artikkel 6 lg 1 punktist f. IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemine
seaduslik juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda
isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
isikuandmeid.
Seega on IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f ettenähtud kolm tingimust, mis kõik peavad
olema täidetud, et isikuandmete töötlemine oleks õigustatud huvi alusel lubatud:
- vastutaval töötlejal või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi;
- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava
andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.
Nimetatud õigusliku aluse kasutamise võimalikkuse ning selle hindamise võibki jagada
piltlikult kolmeastmeliseks, ehk esiteks isikuandmete töötleja või kolmandate isikute
õigustatud huvid ja nende kaalukus, teiseks andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus
ning kolmandaks vastanduvate huvide kaalumine, sh esialgne hinnang + vajadusel
täiendavad kaitsemeetmed ning lõplik hinnang.
Lähtuvalt eeltoodust on vastutaval töötlejal kohustus võrrelda enda ja/või kolmanda isiku
õigustatud huve andmesubjekti huvide ja põhiõigustega, mille tulemusel selgub, kas
2
František Ryneš versus Úřad pro ochranu osobních údajů.
3
Euroopa Kohtu 11. detsembri 2014. a. eelotsustustaotlus kohtuasjas František Ryneš vs Úřad pro ochranu
osobních údajů, taotluse nr C-212/13;
töötlemise õigusliku alusena on võimalik tugineda IKÜM artikkel 6 lg 1 punktile f. See,
kui andmetöötlejal on õigustatud huvi isikuandmete töötlemiseks, ei tähenda automaatselt
seda, et andmetöötlejal oleks võimalik tugineda IKÜM artikkel 6 lg 1 punktile f. Vastutava
töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida
ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki tasakaalustamise tulemusest.
Selles veendumine, kas saab õigustatud huvi sättele tugineda, on vastutava töötleja
ülesanne, kes peab läbipaistval moel viima läbi kaalumise ning olema seda võimeline ka
põhjendama (tõendama).
Seega selleks, et aru saada, kas IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f alusel on võimalik
isikuandmeid töödelda, tuleb XXX tõendada, kas ja milline on ettevõtte õigustatud
huvi ja et see kaalub üles isikute õigused.
Õigustatud huvid peavad olema sõnastatud piisavalt selgelt. Selleks on vaja reaalset ja
hetkel esinevat huvi – midagi, mis on seotud parasjagu toimuva tegevuse või kasuga, mida
eeldatakse saada lähitulevikus. Teisisõnu ei piisa huvidest, mis on liiga ebamäärased või
spekulatiivsed. Kui õigustatud huvid ei ole piisavalt selgelt sõnastatud, ei ole võimalik
nimetatud huvisid ka andmesubjekti huvide ja põhiõigustega tasakaalustada. Seega on
oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt
selgelt (st piisavalt konkreetne) ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte spekulatiivne).
Teiseks tuleb analüüsida, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või põhiõigused –
ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.
Kolmandaks tuleb tasakaalustada XXX õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja
põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest,
kasutamisest, säilitamiseks) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja
õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja õigustatud
huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või kolmanda isiku
õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide põhiõiguste ja –
vabadustega seotud huve.
Juhul, kui andmetöötleja jätab ühe eelnevatest etappidest korrektselt tegemata, ei ole
andmete töötlemine IKÜM artikli 6 lg 1 punkti f alusel lubatud ning inspektsioonil on
õigus edasine isikuandmete töötlemine keelata.
Samuti tuleb arvestada sellega, et õigustatud huvi analüüs tuleb dokumenteerida ning
sellega peab olema võimalik igal inimesel igal ajal tutvuda (vt IKÜM artikkel 13 lg 1 punkt
d). Üldjuhul piisab sellest, kui andmekaitsetingimustes tuuakse välja viide sellele, kuidas
on võimalik õigustatud huvi analüüsiga tutvuda (nt analüüsiga tutvumiseks kirjutage e-
posti aadressile info@ettevõttenimi.ee).
2.2. Andmekaitsetingimuste koostamine
Andmetöötlus peab olema läbipaistev. Läbipaistvuse põhimõte eeldab seda, et kogu
isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad
ning selgelt sõnastatud. Ehk koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimuste sisu reguleerivad IKÜM artiklid 12 – 14. Seejuures rõhutame, et
kogu IKÜM artiklites 13 -14 sätestatud teave peab olema andmekaitsetingimustes
reguleeritud. Kui mõni eeltoodud artiklite sätetest jääb arusaamatuks, soovitame Teil
tutvuda ka Artikli 29 töörühma suunistega läbipaistvuse kohta4 , kus on lehekülgedel 35 –
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/rahvusvaheline/juhised/suunised_maaruse_2016679_kohase_
labipaistvuse_kohta.pdf
40 selgitatud ka täpsemalt IKÜM artiklites 13 – 14 sätestatud punktide sisu.
Siinjuures selgitame, et igal isikuandmete töötlejal peavad olema andmekaitsetingimused,
mis reguleerivad just konkreetse isikuandmete töötleja tegevust. Seejuures peab olema
reguleeritud ka kaamerate kasutamise tingimused.
Olukorras, kus kasutatakse kaameraid, tuleb andmekaitsetingimustes või kaamerate korras
lähtuda IKÜM artiklist 13, ehk tingimustes tuleb kajastada muuhulgas järgnev:
- isikuandmete töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus;
- õigustatud huvi analüüs või teave, kuidas on võimalik õigustatud huvi analüüsiga
tutvuda;
- isikuandmete vastuvõtjad (nt volitatud töötleja nimi);
- isikuandmete säilitamise ajavahemik (kaamerasalvestiste säilitamise tähtaeg);
- teave õiguse kohta taotleda juurdepääsu isikuandmete ning nende parandamist või
kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste
isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguste kohta;
- teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele.
IKÜM artikkel 13 sätestab, et vastutav töötleja teeb isikuandmete saamise ajal inimesele
teatavaks kogu artiklis 13 ettenähtud teabe. Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave
esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja
kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Täiendavalt ka
selgitame, et õigustatud huvi analüüs tuleb lisada andmekaitsetingimustesse või koostada
õigustatud huvi analüüs eraldi dokumendina ning teha see lihtsasti kättesaadavaks.
3. IKÜM nõuetele vastavus
Teistele isikutele kuuluvate kinnistute filmimiseks ei esine ühtegi õiguslikku alust, mis
lubaks nende õigust privaatsusele riivata. Kuna XXX ei ole esitanud ka Andmekaitse
Inspektsioonile kaamerate kasutamiseks kohustuslikku õigustatud huvi analüüsi, ei ole
IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti f alusel kaamerate kasutamine lubatud ning kaamerad tuleb
eemaldada seniks, kuni kaamerate kasutamise osas on koostatud korrektne õigustatud huvi
analüüs, millest selgub kas ja mil määral (nt mis kohtades täpsemalt) kaameraid võib
kasutada. Kaamerate ümbersuunamise korral tuleb edastada fotod kaamerapildist, et
inspektsioon saaks selle ulatust kontrollida.
Selgitame, et videovalvet ettevõtte territooriumil ning alal, mis osaliselt hõlmab ka avalikku
ala, oleks võimalik teoreetiliselt kasutada üksnes juhul, kui koostatud on korrektne
õigustatud huvi analüüs ning sellest nähtuks, et ettevõte õigustatud huvid kaaluvad üles
andmesubjektide huvid. Sellist analüüsi XXX koostanud ei ole. Seega juhul kui XXX
soovib siiski kasutada videovalvet ettevõtte territooriumil tuleb koostada korrektne
õigustatud huvi analüüs, mis vastab IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud tingimustele
(vt inspektsiooni põhjenduste punkti 2.1). Lisaks tuleb luua ja paigaldada nõuetekohased
teavitussildid videovalve kasutamise kohta ning esitada inspektsioonile fotod paigaldatud
siltidest ning koostada ja edastada inspektsioonile andmekaitsetingimused, mis vastavat
täielikult IKÜM artikliteks 12 ja 13 sätestatud nõuetele (vt inspektsiooni põhjenduste punkti
2.2).
Kokkuvõte:
1. XXX lõpetada väljaspool enda kinnistut filmimine (kas kaamera(d) demonteerides või
suunates nii, et peale jääks vaid tema enda kinnistu),
2. kustutada olemasolevad salvestused ning saata selle kohta kinnitus inspektsioonile
aadressil [email protected];
3. Kui kaamerad suunatakse ümber, siis edastada Andmekaitse Inspektsioonile e-posti
aadressil [email protected] fotod kaamerapildist, et kontrollida selle ulatust;
4. juhul, kui XXX soovib kasutada oma ettevõtte vara kaitseks videovalvet, tuleb koostada
korrektne õigustatud huvi analüüs, mis vastab IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud
tingimustele (vt inspektsiooni põhjenduste punkti 2.1). Rõhutame, et õigustatud huvi
analüüs peab olema nii selge, et on võimalik aru saada, miks töötleja tegelikult
kaameraid kasutab ning mida ta on teinud selleks, et andmesubjektide õigusi
ülemääraselt ei kahjustataks;
5. juhul kui XXX soovib kasutada videovalvet, tuleb luua ja paigaldada nõuetekohased
teavitussildid videovalve kasutamise kohta ning esitada inspektsioonile fotod
paigaldatud siltidest (vt inspektsiooni põhjenduste punkti 2.2);
6. juhul kui XXX kasutab videovalvet, siis tuleb saata inspektsioonile kinnitus, et
videosalvestised kustutakse viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni möödudes (vt
inspektsiooni põhjenduste punkti 2). Pikem säilitamistähtaeg on lubatud siis, kui XXX
põhjendab pikema säilitamistähtaja vajadust ning inspektsioon annab sellekohase
kinnituse;
7. juhul kui XXX kasutab videovalvet, siis tuleb koostada ja edastada inspektsioonile
andmekaitsetingimused, mis vastavat täielikult IKÜM artikliteks 12 ja 13 sätestatud
nõuetele (vt inspektsiooni põhjenduste punkte 2.2).
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 58 lõikele 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse
artikkel 58 lõike 2 punktidele d, e ja f, on inspektsioonil õigus kehtestada ajutine või alaline
isikuandmete töötlemise piirang, sh töötlemiskeeld ning anda korraldus, et vastutav töötleja
viiks isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse IKÜM
nõuetega.
Võttes arvesse faktilisi asjaolusid ja asjaolu, et konkreetsel juhul töödeldakse isikuandmeid
ebaseaduslikult (andmetöötlus ei vasta IKÜM artiklites 5, 6, 12 ja 13 sätestatud nõuetele), leiab
inspektsioon, et kohustusliku ettekirjutuse tegemine antud asjas on vajalik, et lõpetada
õigusrikkumine võimalikult kiiresti ning tagada puudutatud isikute õiguste kaitse.
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel