KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Daimar Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Tallinn
Haldusasja number 3-25-1542
Haldusasi X. X kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni
07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada
Andmekaitse Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja
02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi
Menetlusosalised Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma
Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja
Andres Kudrjavtsev
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada AKI 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-
1363-2 osas, milles see puudutab kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud
ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4 ja 6-9 ehk:
1)
Nimetatud artiklite osas tuleb vastustajal lahendada kaebaja sekkumistaotlused
uuesti.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed
tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh viiteid
vaidlusaluste artiklite linkidele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2025 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X. X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni
kohustamiseks lahendada kaebaja 29.04.2024 esitatud sekkumistaotlus ja 02.05.2024
(täpsustatud 05.05.2024) sekkumistaotlus ning 22.04.2024 taotlus tutvuda kaebaja kohta
Andmekaitse Inspektsiooni poolt kogutud andmetega.
Vastustaja teatas 07.08.2024 kohtule, et on 07.08.2024 otsustusega nr 2.1-1/24/554-1363-2
(dtl 179-192) lahendanud kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused. Samas
dokumendis on kajastatud ka toimikuga tutvumisega seonduvat. 16.08.2024 teavitas
vastustaja kohut, et on 16.08.2024 väljastanud kaebajale kõik soovitud dokumendid (dtl 239-
243).
15.08.2024 teavitas kaebaja kohut, et soovib menetluse jätkamist, sest see on jätkuvalt vajalik
kaebaja õiguste kaitseks.
Vastuseks kohtunõudele saabus 05.09.2024 kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja teatab,
et soovib esitada kohtule kaebuse nõude muutmise taotluse. Kaebaja esitas kohtule muudetud
nõudega kaebuse tervikteksti ning palub: 1) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2024
otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2, millega jäeti X. Xi 29.04.2024 ja 02.05.2024
sekkumistaotlused täies ulatuses rahuldamata; 2) kohustada Andmekaitse Inspektsiooni
vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja tegema uue
otsuse, millega taotlus rahuldada.
2. 09.09.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja taotluse kaebus nõude
muutmiseks ja jätkata haldusasja menetlust järgmistes nõuetes: tühistada Andmekaitse
Inspektsiooni 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada Andmekaitse
Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja teha
uus otsus, millega taotlus rahuldada.
3. 18.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.
4.1. Kaebaja taotleb sekkumist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2026 määruse (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus (IKÜM)) artikkel 17 „õigus olla unustatud“ lõike 1 alusel. Kaebaja on
seisukohal, et tema puhul on IKMÜ artikkel 17 kohaldatav ja ei esine selliseid aluseid, mis
artikli kohaldamise välistaksid.
4.2. Vastustaja tugineb oma otsuse peaasjalikult IKÜM art 17 lõikes 3 a sätestatule, mille
kohaselt artiklit 17 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on
vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks ning leiab, et kaebaja puhul saab selle
2(19)
sättega õigustada kaebaja õiguste kahjustamist ning leiab, et selline kahjustamine ei ole
ülemäärane tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 4, mille kohaselt on
ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui
selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta
isiku õigusi ülemääraselt.
4.3. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eksinud tema kohta avaldatud andmete
hindamisel IKS § 4 ja IKÜM art 17 lg 3 p a) perspektiivist lähtuvalt.
4.4. Kaebajal on väga raske aru saada, millist ajakirjanduslikku väärtust ja avalikku huvi
kannab näiteks artikkel “Skandaalne raamatupidaja X. X hiilgas kullakarva kleidis“, sama
kehtib ka teiste linkide suhtes, mis annavad otseselt valeinfot. Näiteks ei pea Y. Y ja X. X
kohtus oma süütust tõestama, kuivõrd kehtib süütuse presumptsioon, st pealkiri ja selles
sisalduv väide on igal juhul vale. Sama kehtib ka teiste avaldatud andmete kohta, mille puhul
on väga raske näha, millist arhiivset või ajaloolist sisu ja väärtust nende avaldamise võiks
kanda. Kui, siis on tegemist eheda tühistamiskultuuri ilminguga ja sisuturundusega telesaatele
Radar, sest muidu oleks väga raske seletada nende niinimetatud „andmete“ üheaegset
avaldamist erinevates väljaannetes juba enne saadet. Sisuturunduslik tegevus ei ole
ajakirjandus.
4.5. Kaebaja ei ole mitte kunagi osutanud niinimetatud Eesti staaridele
raamatupidamisteenust, tema raamatupidamisteenuse kliendid ei olnud Eesti staarid ja nad ei
jäänud ka rahast ilma. Radari saates esinenud isikud ka ei väitnud, et kaebaja osutas neile
raamatupidamisteenust. Nendest linkidest ja pealkirjadest jääb aga mulje, et kaebaja on kaval
ja petis raamatupidaja, kes tüssab oma kliente, st heidetakse varju kaebaja käitumisele
professionaalse raamatupidajana, kusjuures ükski nendest isikutest ei ole olnud kaebaja kui
raamatupidajaga lepingulistes suhetes ja nt Triin Sommer tunnistab ka ise, et ei ole kunagi
sõlminud kaebajaga ühtki lepingut.
4.6. Ükski meediaväljaanne ei ole kaebaja suhtes käitunud kooskõlas ajakirjanduseetika
põhimõtetega, ei ole kontrollinud fakte, ega andnud kaebajale võimalust süüdistustele
sisuliselt vastata. Välja on nopitud üksikuid kontekstiväliseid lauseid, et näidata kaebajat
võimalikult halvas valguses.
4.7. Ebaõigete andmete avaldamise korral kehtib põhimõte, mille kohaselt andmesubjekt ei
pea tõendama, et andmed on valed, vastupidi, andmete avaldaja peab tõendama, et andmed on
õiged (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047). Ükski andmetöötlejatest ei ole tõendanud, et nad
on avaldanud tõeseid väiteid ja ei ole üheski menetluses esitanud ühtki vastavat tõendit.
Õigus sõnavabadusele ei saa hõlmata õigust avaldada valeandmeid. Avalikkusel ei saa olla
huvi ebatõeste andmete vastu. Vastustaja ei ole asjakohaselt põhjendanud, kuidas, milliste
tõendite alusel ja mil viisil on kindlaks tehtud viidatud linkides avaldatud kaebaja andmete
tõele vastavus, mis võiks anda aluse andmete jätkuvaks avaldamiseks. Vastustaja leiab oma
otsuses, et ainuüksi asjaolu, et need andmed on avaldatud, tagab selle, et need vastavad tõele
ja nende suhtes on avalik huvi.
4.8. Vastustaja viitab, et kaebaja saab oma õigusi jalule seada tsiviilkohtumenetluses. Väide
on vähemalt eluvõõras. Kaebajal ei ole võimalik kasutada sellises mahus professionaalset
õigusabi, et oleks võimalik võidelda meediakontsernidega, mille käive on kümnetes miljonites
eurodes.
3(19)
4.9. Valeandmete jätkuva avaldamise tõttu on kaebajale tekkinud suur kahju - ta on kaotanud
kõik oma raamatupidamise kliendid, on olnud neli aastat töötu, on tänasel päeval
toimetulekutoetuse taotleja ja on sunnitud omandama uue eriala, et üldse oleks võimalik tööle
saada. Lisaks on kaebajal tuvastatud osaline töövõime, st kaebaja on kaotanud olulise osa
töövõimest ja sellega võimaluse ennast ja oma perekonda majanduslikult kindlustada. Kui
need asjaolud ei ole vastustaja arvates isiku õiguste ülemäärane kahjustamine, siis tekib
küsimus, millised võiksid siis vastustaja arvates olla sellised ajaolud.
4.10.Vastustaja arvates on kaebaja avaliku elu tegelane, samas jätab vastustaja tähelepanuta, et
kaebaja ei ole ise ennast meedias eksponeerinud avaliku elu tegelasena. Kaebaja ei ole ka
enam ettevõtja, sest avaldatud andmed tekitavad võimalikes äripartnerites ja klientides
umbusaldust ja usalduse puudumisel on tulemuslik tegelemine ettevõtlusega põhimõtteliselt
võimatu.
4.11. Kaebaja on seisukohal, et ajakirjandusvabadusega ei saa põhjendada ja sellega ei ole
hõlmatud kaebaja kohta käivate valeandmete ja valeväidete tiražeerimine
massiteabevahendites (nt, et kaebaja on süüdimatu, süüdimõistetud kurjategija, varas ja petis,
skandaalne jne). Asjaolu, et valeandmeid ja valeväiteid avaldab ajakirjandus, ei muuda neid
andmeid tõesteks.
4.12.Valeandmete jätkuv avaldamine põhjustab kaebajale jätkuvalt vaimset ja emotsionaalset
kahju, kaebaja on sunnitud pidevalt asjaolusid selgitama ja ennast õigustama, kuigi ta pole
temale omistatavaid tegusid toime pannud. Vastustaja, kes peaks riigiasutusena kaebajat
kaitsma, keeldub kaebaja hinnangul põhjendamatult sekkumast, samal ajal kui kaebaja kohta
valeandmeid avaldavate väljaannete huvides sekkutakse viivitamatult.
4.13. Kaebaja leiab, et teda on võrreldes teiste isikutega AKI poolt sekkumistaotluse
menetlemisel koheldud ebavõrdselt.
4.14. Vastustaja on oma seisukohtades tuginenud peamiselt IKS § 4 sätestatud
ajakirjanduslikule erandile, mille kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta
töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik
huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei
tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.
4.14.1. Avaliku huvi puudumine. IKS § 4 kaitse alla ei kuulu mistahes isikuandmete
avalikustamine, eriti kui avaldatakse valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Ei saa
olla avalikku huvi valeandmete avaldamise vastu. On ilmselge, et andmesubjekti õigusi
kahjustab ülemääraselt, kui teda nimetatakse vargaks, süüdimatuks, skandaalseks jne, st
süüdistatakse kuritegude toimepanemises, kuigi see ei vasta tõele. Valeväidete esitajad peavad
oma väiteid tõendama, kuid meediaettevõtted, kelle suhtes kaebaja AKI sekkumist taotleb, ei
ole oma väiteid tõendanud ning on kasutanud ära olukorda, kus kaebajal ei ole võimalik
rahapuudusel oma õigusi tsiviilkohtus kaitsta ja on jätkanud kaebaja süstemaatilist laimamist,
õigustades seda ajakirjandusvabadusega.
4.14.2. Kaebaja on pöördunud vastustaja poole 22.04.2022, millele vastustaja on vastanud
13.06.2022 ja on soovitanud pöörduda tsiviilkohtusse, väites, et riigilõiv on 100 eurot.
Soovitus oli teadlikult kaebajat eksitav, tegelikkuses on riigilõivud kordades kõrgemad ja
meediaettevõtted saavad aktiivselt kasutada menetluslikke võtteid (nt menetluskulude tagatise
4(19)
nõuet), millega on võimalik hagide menetlemist vältida, kui hagejal puuduvad
meediaettevõtte tegevuse tagajärjel piisavad rahalised vahendid.
Tulemuseks on olukord, kus kaebaja ei saa oma põhiseaduse (PS) § 17 sätestatud õigust aule
ja heale nimele kaitsta, sest tema hagisid lihtsalt ei menetleta ja lõpuks peab ta tasuma ka
õigustamatult tema au ja head nime kahjustanud meediaväljaannete menetluskulud (mis
ulatuvad tuhandetesse), kusjuures tema hagi pole isegi sisuliselt arutatud. Selline olukord ei
saa olla õiguspärane.
Ajakirjanduseetika koodeksi (arvutivõrgus: https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/) kohaselt ei
tohi ajakirjandus oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et
avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada (eetikakoodeks p 1.5); toimetus kontrollib
informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, ka juhul kui edastav informatsioon ei pärine
toimetuse töötajalt, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust (eetikakoodeksi p 3.5),
uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil
(eetikakoodeksi p 4.1), ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast
kohtuotsust (eetikakoodeksi p 4.4), inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale
avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele
(eetikakoodeksi p 4.9), fotod, pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada (4.11).
Iga väljaanne ja ajakirjanik, kes kirjutab, kontrollib igakordselt uue uudise tegemisel
faktväited üle. Kaebaja puhul ei ole seda tehtud ja 8 aastat iga uudis sisaldab valeandmeid ja
laimu kõige räigemal kujul.
4.14.3. Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Vastustaja on lisanud oma vastusele ja tuginenud
ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel sotsiaalmeedias avaldatud fotodele, millest mõnedel
on kaebaja koos kuulsustega. Kuulsustega koos fotole jäämine ei tee kaebajast avaliku elu
tegelast ega kuulsust, kelle suhtes on kõrgendatud avalik huvi. Avaliku elu tegelaseks olemine
eeldab, et isik täidab ühiskonnas olulist rolli või omab laiemat mõju, näiteks poliitikas,
kultuuris, majanduses või muus avalikkust puudutavas valdkonnas. See tähendab, et avaliku
elu tegelaste kohta leiduv info on otseselt seotud nende rolliga ühiskonnas ja teenib avalikku
huvi. Avaliku huvi olemasolu on määrav tegur: ainult sel juhul saab isiku kohta levitatavat
informatsiooni õigustada, eriti siis, kui see tungib eraellu. Eraettevõtjate, blogijate või
sotsiaalmeedias tegutsevate inimeste kohta ei saa iga infokild olla automaatselt avalikkuse
jaoks vajalik ega õigustada nende eraelu detailide pidevat kättesaadavust. Kaebaja viitab
siinkohal kohtulahendile Moser vs. Austria (2006). Selles kohtuasjas käsitles Euroopa
Inimõiguste Kohus (EIK) Austria poliitikut, kes ei olnud valimistel edukas ja kes kaebas oma
eraelu puutumatuse rikkumise üle seoses kriitilise artikliga. Kohus leidis, et tema poliitiline
tegevus ei olnud piisav, et pidada teda avaliku elu tegelaseks sel määral, et tema eraelu peaks
olema samavõrd avalikkuse tähelepanu all.
Internetis leiduv teave ei tee inimest avaliku elu tegelaseks. Fakt, et inimesel on veebileht või
sotsiaalmeedia profiil oma nimega, ei muuda teda automaatselt avaliku elu tegelaseks.
Tänapäeval on veebileht või profiil oma nimega tavaline viis suhtlemiseks ja enese
väljendamiseks, mida kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Avalik platvorm ei tähenda
avaliku elu tegelase staatust, sest paljud inimesed kasutavad internetti isiklikel või
professionaalsetel eesmärkidel, ilma et nad otsiksid laiemat avalikku tähelepanu. Näiteks
väikeettevõtjad, kes reklaamivad oma teenuseid või jagavad isiklikke arvamusi, ei täida rolli,
mis muudaks nad automaatselt avaliku elu tegelasteks. See käib ka kaebaja kohta. Vastustaja
on internetis reklaaminud oma teadmisi toitumisnõustajana ja kogemusnõustajana I tüübi
5(19)
diabeeti põdeva lapse kasvatamisel, kuid see ei ole põhjus ega alus, miks peaks pidama
õiguspäraseks tema kohta teabe avaldamist justkui tegemist oleks petisest raamatupidajaga
(mille kohta ei ole ühtki tõendit ega dokumenti). Kui vastustaja jätab kaebaja
sekkumistaotluse rahuldamata, tähendab see sisuliselt seda, et ka vastustaja arvates on
tegemist petisest raamatupidajaga, kuigi vastustajal ei ole ega saagi selle kohta olla tõendeid
ega üldse mingeid andmeid.
EIK on oma praktikas rõhutanud, et isiku määratlemine avaliku elu tegelasena sõltub
konkreetse juhtumi asjaoludest, võttes arvesse tema tegevuse iseloomu ja avalikkuse ees
kajastamise laadi. See tähendab, et mitte iga isik, kes väidab end olevat avaliku elu tegelane,
ei pruugi seda EIK hinnangul olla. EIK on ka märkinud, et isiku staatust avaliku elu
tegelasena tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades tema tegevuse
iseloomu ja avalikkuse ees kajastamise laadi. Seega määratleb EIK avaliku elu tegelasi nende
avaliku tegevuse ja ühiskondliku rolli kaudu, rõhutades vajadust tasakaalustada sõnavabadust
ja eraelu puutumatust iga juhtumi eripärasid arvestades. Näiteks on EIK leidnud, et isikud, kes
osalevad avalikes debattides või täidavad avalikke funktsioone, võivad olla avaliku elu
tegelased. Samas on kohus rõhutanud, et ka avaliku elu tegelastel on õigus eraelu
puutumatusele, eriti kui kajastatav teave puudutab nende isiklikku elu ega oma seost avaliku
huviga. Seega hindab EIK iga juhtumit eraldi, analüüsides isiku tegevuse avalikkuse ulatust ja
selle seost avaliku huviga, et määrata kindlaks, kas isikut saab pidada avaliku elu tegelaseks.
Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebaja tegevuse avalikkuse ulatust ja selle seost avaliku
huviga analüüsinud, vastustaja on teinud suvalised kuvatõmmised sotsiaalmeedia kontodelt,
mis ei ole käsitletav tõsiseltvõetava analüüsina. Kaebaja märgib, et väga paljudel avalikkusele
tundmatutel inimestel on avalikud sotsiaalmeedia kontod ja sellise konto olemasolu ei tee
inimesest avaliku elu tegelast.
Vajadus tõendada negatiivset aspekti, väitmaks, et isik on avaliku elu tegelane, lasub
andmeid avaldaval poolel. Andmekaitse VÕS isikandmete kaitse sätete alusel peab just
andmete avaldaja tõendama avalikku huvi ja selgitama, miks inimene on käsitletav avaliku elu
tegelasena. Näiteks kui inimene ei ole aktiivselt osalenud avalikes debattides ega täida
ühiskonnas juhtivat või mõjukat rolli, siis ei saa iga internetis leiduvat teavet käsitleda
avalikkusele vajalikuna. Igaühe kohta leiduv teave ei ole automaatselt ajakirjanduslikult
põhjendatud ega õigusta eraelu puutumatuse rikkumist. Teabe levitamine peab olema
põhjendatud, mitte lihtsalt kättesaadav, ja sel peab olema selge avalik kasu. Kaebaja viitab
siinkohal järgmistele kohtulahenditele. L.L. vs. Prantsusmaa (2022). Selles kohtuasjas leidis
EIK, et inimese õigust eraelule rikutakse, kui teda käsitletakse avaliku elu tegelasena, kuigi
tema tegevus ja roll ühiskonnas ei õigusta avaliku elu tegelase staatust. Kohus rõhutas, et isegi
kui isik on tegelenud ettevõtluse või muu avalikkusele avatud tegevusega, ei muuda see teda
automaatselt avaliku elu tegelaseks, kelle eraelu võib pidevalt avalikkuse ette tuua.
Von Hannover vs. Saksamaa (2004). See juhtum puudutas Saksamaa printsessi Caroline von
Hannoverit, kes väitis, et tema eraelu kajastamine meedias rikkus tema õigust eraelu
puutumatusele. EIK leidis, et kuigi ta on avalikkusele tuntud isik, on tema õigust eraelu
puutumatusele rikutud, kuna fotod ja kajastused ei olnud seotud tema avalike ülesannetega
ega avaliku huviga. See tähendab, et isegi tuntud isikuid ei käsitleta alati avaliku elu
tegelastena, kui nende tegevused ei puuduta avalikke funktsioone või laiemat avalikkust.
Barbulescu vs. Rumeenia (2017). Selles juhtumis käsitles EIK töötaja eraelu ja tööalase
suhtluse piire, kui tööandja jälgis tema tegevust internetis. EIK leidis, et eraelulised õigused
6(19)
on asjakohased ka töösuhetes, ning rõhutas, et mitte iga inimene, kes tegutseb internetis või
töösfääris, ei muutu automaatselt avaliku elu tegelaseks, keda avalikkus võib jälgida.
4.14.4. Andmesubjekti, st kaebaja õiguste ülemäärane kahjustamine. Vastustaja ei ole
hinnanud ega analüüsinud, kuivõrd ulatuslikku kahju on kaebajale põhjustanud tema kohta
laimavate väljamõeldiste levitamine (vt ka dtl 739 - karistusregistri väljavõte). Kaebaja on
juba viiendat aastat töötu, tal ei ole võimalik leida erialast tööd, sest kes võtaks tööle petisest
süüdimatu ja skandaalse raamatupidaja? Kaebaja on kaotanud osaliselt oma töövõime ja selle
põhjuseks on asjaolu, et kaebajal ei ole olnud võimalik mh ka vastustaja tegevusetuse tõttu
kaitsta oma õigusi. Valeandmete või eksitava teabe levik kahjustab sageli inimese eraelu ja
võib oluliselt takistada töö leidmist või ühiskonnas osalemist, tekitades püsivat kahju, mis ei
ole enamasti tööandjate ega avalikkuse jaoks asjakohane. Õigus tööle ja inimväärsele elule on
põhiõigused, mida võib rikkuda valeinfo levitamine. EIK on korduvalt rõhutanud, et
üksikisikutel on õigus kaitsta oma mainet ja eraelu, et nad saaksid osaleda täisväärtuslikult
ühiskonnaelus ja tööturul.
4.14.5. Sõnavabadust ei tohi kuritarvitada. EIK ja IKÜM rõhutavad, et sõnavabaduse õigust ei
tohi kasutada põhjendamatult teiste inimeste eraellu sekkumiseks, kui puudub avalik huvi.
Näiteks isiku tööalased suhted, eraelu üksikasjad ja muud isiklikud andmed, mis ei puuduta
avalikku huvi, ei tohiks olla takistuseks tema tööhõivele ega olla põhjuseks avalikkuse
kõrgendatud tähelepanuks. Avalikkuse juurdepääs inimese kohta internetis leiduvatele
andmetele ei ole põhjendatud, kui see teave takistab tööle saamist või kahjustab isiklikku
mainet ilma mõjuva põhjuseta. Sõnavabadus ei õigusta laimu. Kui inimene peab pidevalt oma
mainet kaitsma ebatäpse teabe või laimu tõttu, on tema eraelu põhjendamatult ja liigselt
riivatud. Internetis leiduvad andmed peavad olema põhjendatud ja vastama tõele, et kaitsta
inimese õigust oma eraelule ja privaatsusele. IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus kaitsevad
andmesubjekte põhjuseta avalikustamise eest, eriti kui selleks puudub avalik huvi. Isikutel on
õigus taotleda oma andmete eemaldamist („õigus olla unustatud“), kui andmete avaldamine ei
ole enam asjakohane ega õigustatud.
4.14.6. Avaliku huvi puudumine ja ajakirjanduslik väärtus. Kaebaja rõhutab, et mitmete
artiklite pealkirjad ja sisu ei kanna avalikku huvi ega sisulist ajakirjanduslikku väärtust (nt
pealkirjad, mis keskenduvad väheolulistele isiklikele detailidele). Kui isiku kohta on
avaldatud andmeid, mis ei täida ajakirjanduse avalikku rolli ja mille eesmärk on pigem
sensatsiooni tekitamine, siis saab väita, et need rikkumised ei vasta ajakirjanduseetika
nõuetele ega IKÜM-i ja IKS-i nõutud avaliku huvi kriteeriumidele. EIK ja Riigikohus on
asunud seisukohale, et andmete avaldamise peab õigustama avalik huvi, mitte lihtsalt
sensatsioonijanu või kommertshuvid. EIK ja Riigikohus on ka korduvalt rõhutanud, et
avaliku elu tegelaseks määratlemine nõuab isiku tegevuse seost ühiskondliku huviga. Kaebaja
ei ole ise meediasse pürginud ja tal puudub laiem ühiskondlik mõju, on avalikkuse tähelepanu
õigustamatu. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole tegutsenud avalike
funktsioonide täitmisel ega ole olnud kaasatud olulistesse avalikesse aruteludesse.
Vastustaja tegevusetus toetab meediaväljaannete kommertshuvi kaebaja au ja hea nime
arvelt raha teenida. Iga kaebajast rääkiva artikli juurde on lisatud kaebaja foto ja link
kommentaaridele (mis avaneb ainult pildi ja pealkirja ja reklaamidega). See on turundustrikk
ja Googles positsiooni hõivamine tulu teenimise eesmärgil.
Ajakirjandus ei ole ka SEO Google otsingu äri. Google otsingu esimesed 10 positsiooni
maksavad miljoneid, kuna sellest sõltub inimese sissetulekud, maine, perekonna elu rahu ja
7(19)
kaitse samuti tööhõive, tervis, vaimne ja füüsiline terror. Kui kaebaja nimi tuleks ainult välja
ajakirjandus arhiivist, siis see poleks see nii kahjustav, et kaebaja ka peale 8 aastat ja 5 aasta
töötukassas olles ei saa tööd, kuna Google otsingus tuleb kaebaja nii välja kui petis ja
ebausaldusväärne raamatupidaja. Google ei ole ajakirjandus vaid kliki ja positsiooni äri.
Google positsiooni kinnistab just ajafaktor, mida kauem on see üleval ja mida suuremas
portaalis seda eespool on ja seda ei saa sealt isegi ära enda nimelise domeeni ja veebilehe
ülespanekuga, kuna see on liiga pisike võrreldes 6 kõige suurema meediaettevõtte
veebilehega, millel on kõrge autoriteet Googles. See kõik kahjustab kaebaja ja tema
perekonna eraelu. Pole mitte ühtegi õigustust selle jätkamiseks et hävitada sellisel kujul terve
perekond.
4.14.7. Kaebajal on nagu igal inimesel õigus eraelu kaitsele ja professionaalsele mainele.
Kaebuses on selgelt esitatud, kuidas valeandmed kahjustavad kaebaja professionaalset mainet
ja eraelu, muutes tal võimatuks oma erialal leida tööd samuti genereeritakse ainut uusi
valesid laimu artikleid. Äripäev ja Elu24 uued lood on kõik seotud sõnaga skandaal, et müüa
rohkem klikke ja teenida tulu. Kaebaja ei korralda mingeid skandaalne aga aina rohkem
genereeritakse uusi klikimagneteid tulu eesmärgil kaebaja õiguste ja hea nime arvelt.
Kaebaja soovib ka järgmised artiklid lisada (kui veel pole) AKI taotlusse
eemaldamiseks:
1. xxx ;
2. xxx ;
3. xxx .
Kui sarnased valeandmed ja liialdatud pealkirjad mõjutavad kaebaja usaldusväärsust ja
võimalusi tööturul, on isikul õigus eraelu kaitsele ning isikuandmete kaitsele. Sellisel juhul
võib väita, et artiklite ja pealkirjade eesmärk ei olnud edendada üldsuse teavitamist, vaid
kujutada kaebajat negatiivses valguses, millel on tõsised tagajärjed kaebaja mainele ja
elukvaliteedile.
4.14.8. Kaebaja leiab, et IKÜM artikkel 17 („õigus olla unustatud“) on asjakohane säte ja
ajakirjandusliku erandi kohaldamiseks alus puudub. Kui ebaõiged väited on avaldatud viisil,
mis kahjustab mainet, tööalaseid võimalusi ja isiklikku heaolu, siis on kaebaja õigus eraelu
puutumatusele selgelt riivatud. Kui andmete jätkuv avaldamine on kahjulik ja andmed ei täida
enam algset eesmärki, on isikul õigus nõuda, et need eemaldataks. Kaebaja rõhutab, et IKS ja
IKÜM kaitsevad andmesubjektide õigusi, eriti juhul, kui andmete avaldamine ei ole
kooskõlas avaliku huviga. Kaebaja andmete avaldamise jätkamine rikub õigust eraelule ja ei
vasta enam sotsiaalsele või ajakirjanduslikule eesmärgile. Esineb vajadus eemaldada andmed
otsingumootoritest ja meediaväljaannetest.
4.14.9. Kaebuses tõstatatakse küsimus süütuse presumptsioonist, viidates eksitavatele
pealkirjadele, mis eeldavad süüd enne, kui seda on tõestatud. Kui isiku kohta on avaldatud
sarnaseid eksitavaid pealkirju, siis see on aluseks nõudele andmed eemaldada või parandada,
kuna see rikub isiku õigust õiglasele ja tõele vastavale kajastusele. See ei lähe kokku ka
ajakirjandus eetikaga.
4.14.10. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kuigi vastustaja on vahepeal tühistanud
kaebajale tehtud ettekirjutuse haldusasjas 3-24-2113, peab kaebaja siiski vajalikuks ka
8(19)
käesolevas vastuses juhtida tähelepanu asjaolule, et meediaväljaannete juhid, keda kaebaja on
kritiseerinud (ja kelle kaitseks on AKI sekkunud), on oluliselt rohkem avaliku elu tegelased ja
ühiskondlikus debatis osalevad isikud, kelle mõju on suurem, kui kaebajal.
AKI märgib oma seisukoha p 3 ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas
on meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid
AKI väidab, et teistes järelevalvemenetlustes kaebaja tegevuse puhul isikuandmete
avaldamiseks õiguslik alus puudub. Kaebaja ei nõustu selle väitega ja juhib tähelepanu, et ka
vastustaja ise on oma vastuse lisades välja toonud, et kuna kaebaja on ise tegelenud
ajakirjandusliku tegevusega, siis see justkui õigustaks tema laimamist. Kui kaebaja kohta
avaldatud artiklid käivad vastustaja arvates ajakirjandusliku erandi põhimõtte alla, siis miks
need artiklid, mille autoriks on kaebaja seda ei ole? Kaebaja juhib tähelepanu, et tema
meediategevus on käsitletav satiirina, mis, sealhulgas poliitiline või ühiskonnakriitiline satiir,
on tunnustatud väljendusvorm, mis võib sageli olla terav, pilkav või isegi solvav, kuid selle
eesmärk on ühiskonna tähelepanu juhtimine olulistele probleemidele. Selline satiir võimaldab
kriitiliselt käsitleda ühiskonna valupunkte ja tuua esile lahendamist vajavad teemad. Kaebaja
on oma tegevuses juhtinud tähelepanu olulistele probleemidele - meediaväljaanded kasutavad
ära majanduslikult keerulises olukorras olevate isikute haavatavust, et nende arvel klikke ja
raha teenida, mis täiesti õigustamatult kahjustab selliste isikute huve. On hämmastav, et kui
asi puudutab isiklikult nende väljaannete juhte ja kriitikat nende silmakirjaliku käitumise osas,
siis peab vastustaja sekkumist igati õigustatuks ja põhjendatuks.
4.14.11. Avaliku elu tegelaste kaitsevajadus on väiksem. Poliitikute ja avaliku elu tegelaste
puhul on väljendusvabaduse piirid laiemad, kuna neil on ühiskondlik roll ning nad peavad
taluma suuremat kriitikat. PS § 45 ja EIK praktika alusel on rõhutatud, et avaliku elu
tegelased peavad aktsepteerima satiirilist kriitikat enam kui tavakodanikud, kuna nende
tegevusel on laiem mõju avalikkusele. Kaebajal selline roll ja mõju puudub. Samuti pole
artiklid kaebaja kohta satiirid vaid tõsimeelne lugu, mis on valeväited ja -fakti väiteid täis.
Satiiri õigustus demokraatlikus ühiskonnas. EIK on otsustes korduvalt rõhutanud, et
sõnavabadus hõlmab ka väljendusi, mis võivad olla solvavad, šokeerivad või häirivad. Satiiri
eesmärk on tihti just tekitada tähelepanu ning ärgitada diskussiooni ühiskonnas olulistel
teemadel. EIK on järjepidevalt rõhutanud, et satiir on demokraatia jaoks hädavajalik, kuna see
võimaldab esitada kriitikat viisil, mis võib olla terav ja tavapärasest väljendusviisist erinev.
EIK näeb satiiri kui ühiskonna arengu jaoks olulist väljendusviisi, mis aitab arutleda ja
kritiseerida valupunkte viisil, mis tekitab reaktsiooni ja kutsub esile refleksiooni ühiskonnas.
4.14.12. Isegi süüdimõistetud kurjategijatel on õigus unustamisele EIK praktika alusel ja
kaebaja, kes pole kunagi süüdi mõistetud kurjategija, peab taluma isikliku elu laimu oma
elukutse ja isikliku elu kohta juba 8 aastat ning kannatab kogu perekond. Kaebajat ei ole mitte
kunagi kohtus süüdi mõistetud kelmuses, varguses ega finantskuritegudes. Kaebaja viitab
kohtulahendile M.L. ja W.W. vs. Saksamaa (2018). Selles juhtumis soovisid kaks Saksamaa
kodanikku, kes olid kunagi seotud kuriteoga, eemaldada oma nimed internetist, kuna teave
nende kohta mõjutas nende eraelu ja mainet. EIK leidis, et neil oli õigus teatud aja möödudes
nõuda, et nende nimed ja minevik ei oleks internetis vabalt kättesaadavad, kuna neil ei olnud
avaliku elu tegelase staatust ning seega oli nende eraelu puutumatuse kaitse olulisem kui
üldine avalik huvi nende isikute vastu.
9(19)
4.15. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kaebaja
sekkumistaotluse rahuldama ja kohustama väljaandeid kaebaja andmeid kustutama ning
sekkumistaotluse rahuldamata jätmiseks puudus alus ja see on ka seetõttu õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, jääb oma 07.08.2024 menetluse lõpetamise otsuses (dtl
223-236) toodud põhjalike seisukohtade juurde ning ei hakanud neid oma vastuses kaebusele
täiendavalt kordama. Kaebuses ei ole toodud välja uusi seisukohti või argumente, mida AKI
menetluse lõpetamise teates käsitlenud ei oleks.
5.1. AKI märgib ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas on
meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid
teistes järelevalvemenetlustes X. Xi tegevuse puhul isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus
puudub.
Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise otsuses
väljendatud seisukohtadele, on vastustaja seisukohal, et menetluse lõpetamise otsus on
õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja selle tühistamiseks puudub alus.
Käesoleva vaidlusega seotud dokumendid on varasemalt kohtule esitatud koos kaebusega,
AKI 07.06.2024 vastusega kohtunõudele ning AKI 07.08.2024 seisukohaga. Kuigi selles osas
vaidlus puudub, peab vastustaja vajalikuks esitada kohtule täiendavalt väljatrükid
veebilehtedelt, millele on AKI oma 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 viidetes nr 5 ja
6 viidanud. Kohtumenetluse kestel võib viidetes 5 ja 6 viidatud veebilehtedele ligipääs
puududa või selle veebilehe sisu muutuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 223-236),
asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid
kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
7. Asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud
7.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas AKI-le 29.04.2025 sekkumistaotluse,
milles palus isikuandmete kustutamist (linkide eemaldamist) järgnevatest internetivõrgus
avaldatud artiklitest:
1) xxx (2016 aasta);
2) xxx (2016 aasta);
3) xxx (2017 aasta);
4) xxx (2017 aasta);
5) xxx (2021 aasta);
6) xxx (2016 aasta);
7) xxx (2016 aasta);
8) xxx (2016 aasta);
9) xxx (2016 aasta);
10) xxx (2023 aasta);
11) xxx/ (2022 aasta);
10(19)
12) xxx/ (2022 aasta);
13) xxx/ (2017 aasta);
14) xxx/ (2017 aasta).
Lisaks esitas kaebaja AKI-le 02.05.2024 sekkumistaotluse, kus on selgitanud, et kaebaja on
teinud Google poole pöördumise oma isikuandmete eemaldamiseks. Kaebaja soovib Google
otsingutulemustest enda nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist järgmiste artiklite
osas:
1) xxx -ja-X. X-peavad-kohtus-oma-suutust-toestama
2) xxx /X. X/
3) xxx -
rahast-ilma-jaanud-mitmed-seltskonnastaarid
4) xxx -X. X-varastas-firma-ja-
veebilehe-kuid-eitab-oma-suud
5) xxx -
X. X-ari-on-ari
6) xxx -X. X-hiilgas-
kullakarva-kleidis
7) xxx -X. X-inimesed-suudistavad-sest-keegi-peab-ju-suudi-olema
7.2. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 29.04.2024 ja 02.05.2024 esitatud taotlustes
viidatud artiklid korduvad v.a 02.05.2024 taotluses märgitud artikkel nr 2. Seega kohus ei
käsitle neid artikleid eraldi vaid koos v.a artikkel 2 osas.
7.3. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et 29.04.2024 taotluses märgitud artiklid 1-4 ja 6-9 ja
13-14 jäävad aastatesse 2016 ja 2017, artikkel 5 ja 10-12 jäävad aastatesse 2022-2023 ning
02.05.2024 taotluses märgitud artikkel 2 aastasse 2019.
7.4. Pooled ei vaidle selle üle, et kõik ülal toodud artiklid sisaldavad kaebaja isikuandmeid.
Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi seaduslik alus (IKÜM artikkel 6 lg 1).
Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st ning siseriiklikest õigusaktidest.
7.5. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja jättis kaebaja taotlused rahuldamata ja lõpetas
järelevalvemenetlused, kuivõrd leidis, et meediaettevõtted on avaldanud isikuandmeid
ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel õiguspäraselt, kaebaja on avaliku elu tegelane,
kellel on suurem talumiskohustus, avalik huvi, sh huvi andmete ka arhiivi andmete
kättesaadavuse kohta kaalub üles kaebaja huvi olla unustatud.
8. Kaebaja eesmärgiks on ülal viidatud artiklites kaebaja isikuandmete kustutamine või
vähemalt otsingumootorites mitte leitavaks muutmine läbi AKI poolt läbiviidava
järelevalvemenetluse. Viimasele viitab selgelt kaebaja 02.05.2024 taotlus ning ka esmases
29.04.2024 esitatud taotluses märgitu, et eemaldataks vastavad lingid.
Vastav pädevus on AKI-l olemas lähtudes IKS § 56 lg 1 ja lg 3 p 3-5 ja p 8.
Samas tuleb arvestada sellega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse
meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad
järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks. Küll aga on
kaebajal subjektiivne õigus saada kaalutletud otsus.
11(19)
Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas (vt nt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p
15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p
12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus
nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku
suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette
kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme
rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga
nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme
rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema
õigushüve.
9. Kohus selgitab, et artiklite jätkuva avaldamise ning kaebaja isikuandmete töötlemisega
riivatakse kaebaja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida kaitsevad
EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
(EIÕK) art 8. Samas piirab artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine põhiõigust sõna-
ja teabevabadusele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art 10. Seega tuli
AKI-l kaebaja sekkumistaotluste lahendamisel neid õigusi omavahel kaaluda (vt ka Euroopa
Kohtu otsus (EKo) 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus
(EIKo) 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89). Seejuures on
Euroopa Kohus selgitanud, et IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda, et õigus
isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud,
tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude
põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt,
p 57 ja seal viidatud varasem praktika).
9.1. Kohus määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate
põhiõiguste kaalumisel lähtuda.
EIK selgitas 04.07.2023 suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10 sätestatud
põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud
ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205,
214–254):
1) arhiivis sisalduva teabe olemus;
2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest;
3) praegune huvi teabe vastu;
4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi;
5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale;
6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus;
7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele.
Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse kaebuse lahendamisel on nõustunud ka AKI
viidates neile samadele kriteeriumitele vaidlusaluses otsuses (vt selle p 7).
9.2. Euroopa Kohtu 13.05.2014 otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google tulenevalt
on olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks
neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed, ei ole või ei ole enam
asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega arvestades ülemäärased (p
93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema
põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele ligi (p 97); (c) teabe
delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest avaldamisest on
möödunud (p 98). Kohtu hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult eespool viidatud EIK
12(19)
lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades oluliseks teabe olemust,
selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu, kaebaja tuntust ja rolli
avalikus elus ning kaebaja eraellu sekkumise ulatust.
9.3. Kohus nõustub kaebajaga, et EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on oluline
hinnata ka isikuandmete kustutamise nõude proportsionaalsust, sh kas see on kaebaja kaebuse
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede. Meetme
proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja
teabevabadust piirates, ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat
kahju väärt. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks on ka muid viise, mis
kahjustaksid sõna- ja teabevabadust vähem, tuleks ka neid kaaluda.
9.4. Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud
isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas
jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi kaebaja isikuandmetele juurde pääseda, mis
õigustaks kaebaja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi
kaebajale, ning kas kaebaja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades kaebaja huvide
kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs Belgia
toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google Spain
ja Google tulenevad kriteeriumid on selle analüüsi läbiviimisel abiks. Alljärgnevalt
analüüsibki kohus, kas AKI on arvestades ülaltooduga teinud kaebaja suhtes kaalutletud
otsuse.
10. Oma vaidlustatud otsuses hindas AKI esmalt avalikku huvi teabe ja isiku vastu ning isiku
käitumist pärast sündmuse toimumist. AKI tõi asjakohaselt välja, et avaliku huvi ülekaalukus
tuleb kindlaks teha konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise
kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete
avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Andmete avalikustamise
õiguspärasuse hindamisel tuleb mh arvesse võtta ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid
ning asjaolu, kas isik, kelle andmeid avalikustatakse, on nt avaliku elu tegelane ning isik on
ise ennast või oma tegevust avalikkuse ees eksponeerinud (Tallinna Ringkonnakohtu
14.12.2021 lahend nr 3-20-1076, p 31). Seega on avaliku elu tegelaseks olemine üks asjaolu,
mida arvestada avaliku huvi määramisel. AKI on käsitlenud kaebajat kui avaliku elu tegelast.
Kaebaja peamiseks väiteks ongi, et kaebajat ei saa käsitleda kui avaliku elu tegelast, kellel on
suurem talumiskohustus.
Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et vastustaja on teinud eksliku järelduse nagu
oleks kaebaja näol tegemist jätkuvalt avaliku elu tegelasega, kellega seonduva avalikustamise
vastu on suurem avalik huvi. Kohus leiab, et AKI on teinud selles osas olulise kaalutlusvea,
mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ning vastustaja kohustamise vaadata
kaebaja avaldus selles osas uuesti läbi arvestades mh järgmiste kohtu selgituste ja
põhjendustega. Siinkohal rõhutab kohus veelkord üle, et eeltoodu ei tähenda veel seda, et
kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda andmete kustutamist.
10.1. AKI toob välja, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on määratud avaliku elu
tegelast järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist
informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse
üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb
ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu
eksponeerimisega.“
Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, kes teostaks poliitilist ja
majanduslikku võimu, samuti ei oma ta avalikkusele olulist informatsiooni. Kohus leiab, et
13(19)
sisuliselt põhjendamatu on ka AKI seisukoht, et kaebajat saab käsitleda isikuna, kes teenib
elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.
Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toonud, et kaebaja puhul ei ole tegemist täiesti Eesti
elanikele tundmatu eraisikuga. Kaebaja on ettevõtja (Äriregistri andmetel omab X. X ettevõtet
XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb äri- ja
muu juhtimisalase nõustamisega.). Isik eksponeerib ennast avalikult ettevõtja, brändingu,
turunduse, e-kaubanduse ja kommunikatsioonijuhina ja suhkruvaba elu loojana.
(Arvutivõrgus: xxx /who-is-X. X/ ) Samuti peab kaebaja avalikult kättesaadavat blogi
Youtube platvormis, milles ta esindab end kui XXX toodete looja (Arvutivõrgus:
https://www.youtube.com/@goldenstevia ). Arvestada tuleb, et kaebaja ise on ka meediale
andnud mitmel juhul kommentaare, millele on artiklite kirjutamisel tuginetud.
Kaebaja seevastu leiab, et ta ennast ei eksponeeri ega teeni elatist enda isiku ega loomingu
eksponeerimisega. Kaebaja viitab, et isik, kellel on kodulehekülg või, kes on teinud avalikke
postitusi endast sotsiaalmeedias või muudes interneti kanalites, ei ole veel avaliku elu
tegelane.
Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et igasugune isiku kohta internetis leiduv teave ei
tee tõepoolest inimest avaliku elu tegelaseks. Sellise käsitluse korral tuleks pidada tänapäeval
väga suurt hulka isikuid avaliku elu tegelasteks, kes seda aga ülal toodud õigusliku
regulatsiooni ja kriteeriumite järgi ei ole. AKI käsitluse järgi oleks sellisel juhul avaliku elu
tegelased kõik isikud, kes internetis enda näoga esinedes midagi müüvad, mingit arvamust
avaldavad ja sotsiaalmeedias aktiivselt postitavad jne. Kohus leiab, et õiguslikus mõttes ei ole
selliste isikute näol tegemist automaatselt avaliku elu tegelastega. Selleks, et isikut võiks
käsitleda sellisest tegevusest tulenevalt avaliku elu tegelasena, peaks sellel isiku tegevusel
olema ka mingi laiem avalik mõju (mõjuvõim). Antud juhul kindlasti sellise olukorraga
tegemist ei ole. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka iga kuulsus ei ole avaliku elu tegelane.
See, et isikut Eesti kontekstis mingil määral teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks
kohe avaliku elu tegelasega.
Veel viitas AKI, et kaebaja on ettevõtja märkides, et Äriregistri andmetel omab kaebaja
ettevõtet XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb
äri- ja muu juhtimisalase nõustamisega. Vastav AKI väide on ekslik, kuivõrd viidatud
ettevõtte omanikuks on kaebaja nimekaim (vt osaniku ja juhatuse liikme isikukoodi, mis ei
kattu kaebaja omaga www.rik.ee ). Nagu ka kaebaja ise märgib, siis ei ole ta enam ettevõtja.
Äriregistri päring kinnitab kaebaja väidet. Seejuures pelk asjaolu, et isik on ettevõtja või on
seda kunagi olnud ei muuda samuti isikut avaliku elu tegelaseks.
Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt AKI seisukohaga selles, et kaebaja on oma eespool
käsitletud tegudega asetanud end avalikkuse huviorbiiti ning need määravad seda kui suure
talumiskohustusega peab kaebaja arvestama enda isikuandmete avalikustamisel. Kohus leiab,
et vastustaja väide nagu osaleks kaebaja aktiivselt avalikus elus ning eksponeerib ennast,
mistõttu pidi ta arvestama, et tema isiku ja tema tegude vastu võib tekkida avalik huvi, ei ole
käesoleval ajal ega olnud ka vaidlusaluse otsuse tegemise ajal põhjendatud. Kohtule ei ole
esitatud andmeid, mille põhjal võiks kaebajat pidada vaidlusaluse otsuse tegemise aja seisuga
avaliku elu tegelaseks.
Vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid või andmeid, millest nähtuks, et kaebaja teenib
elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Asjaolu, et isik on kunagi tegelenud
mingite toodete müügiga enda näoga tooteid turustades/reklaamides veebis ning omab
kodulehekülge, ei muuda isikut avaliku elu tegelaseks. See, et isikut Eesti mingis kitsamas
ringkonnas teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks avaliku elu tegelasega, kellel on
automaatselt suurem talumiskohustus enda isikuandmete avalikustamise suhtes. Kohus toob
14(19)
välja, et suurem osa kaebaja poolt viidatud artiklitest jääb aastatesse 2016 ja 2017. Kui isik tol
ajal avalikult eksponeeris ennast, kuid tänaseks seda enam aktiivselt ei tee, siis arvestades
artiklite avaldamisest möödunud aega, leiab kohus, et vähemalt nende artiklite osas, mis
avaldati 2016 ja 2017 tuleks AKI-l täiendavalt kaaluda kaebaja õigust unustamisele. Kohus
märgib, et seejuures võiks AKI kaaluda kaebaja õiguste kaitseks rakendatava meetmena
näiteks deindekseerimist. See tähendab, et AKI saaks kohustada veebilehtede haldajaid
seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks
veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad vaidlusalused artiklid. Artiklite kustutamise
või tagantjärele muutmist, ei pea kohus siiski hetkel talle teada olevate asjaolude pinnal
vajalikuks vaatamata sellele, et kaebajat ei saa kohtu arvates käsitleda kui avaliku elu tegelast.
AKI viitas oma otsuses veel, et vaidlusalustes artiklites (nr 1-12) kajastatakse kaebajat tema
töötegevuse raames (raamatupidamine või XXX toote esindaja vms). Kaebaja isiku vastu
jätkuvat avalikku huvi toetavat ka tema aastatepikkune ja ka tänasel päeval aktiivne
äritegevus. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on vale vastustaja väide nagu jätkaks kaebaja
aktiivse äritegevusega.
Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et AKI on oma otsuses läbivalt käsitlenud kaebajat ekslikult
kui avaliku elu tegelast ning teinud sellest tulenevalt kaalutlusvea.
10.2. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et ka näiteks kriminaalkorras karistatud isikutele, kes
ei ole avaliku elu tegelased, kuid kelle kuritegude avaldamiseks oli avaldamise ajal olemas
avalik huvi, on üldjuhul tagatud teatud aja möödudes õigus unustamisele. Kaebajale, keda ei
ole aga kriminaalkorras karistatud (mille üle vaidlus puudub, vt dtl 85-89) talle artiklites
etteheidetud tegude eest, unustamist ei ole võimaldatud.
AKI viitas siinkohal, et artiklites nr 1-9 avalikustatud info tugineb allikate ütlustele, mis
kirjeldavad kaebaja ebasündsat käitumist. AKI on seisukohal, et tähtsust ei oma, kas tegemist
oli karistusõiguslikult karistatavate tegudega või mitte, sest oma olemuselt on tegemist
ühiskonnas taunitava ja hukka mõistetava käitumisega, mis osas on isiku enda teod toonud
kaasa huvi tema isiku vastu. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil,
mis võib olla mh karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja
isiku vastu puudub avalik huvi või ta saab jääda anonüümseks. AKI viitas siinkohal
ajakirjandusliku sõnavabaduse olulisusele ning sellele, et õigus olla unustatud ei ole
absoluutne õigus ning arvestada tuleb ka õigusega sõna- ja väljendusvabadusele ning
avalikkuse õigusega informatsiooni saada, sh õigusega saada infot minevikus toimunud
sündmuste kohta. Avalik huvi seisneb AKI arvates ka ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise
tagamises ehk juba kajastatud uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises,
arvestades seejuures internetiarhiivi olulisust allikana uurimuste läbiviimiseks ja selle tasuta
kättesaadavust.
Kohus nõustub AKI-ga selles, et kui isik on käitunud ühiskonnas taunimisväärselt (sh oma
äritegevuses), siis on selle vastu avalik huvi. Samuti on avalik huvi kajastatud uudiste
säilitamiseks kuivõrd andmete kustutamine/muutmine riivab oluliselt ajakirjandusvabadust.
Samas tuli AKI-l kaaluda ka seda, kas arvestades käesolevaks ajaks möödunud aega artiklite
avaldamisest ja nendest kirjeldatud teost, võib olla vastav huvi oluliselt vähenenud arvestades
artiklite mõju kaebajale ning seda, et kaebajat ei ole kohtu arvates võimalik pidada avaliku elu
tegelaseks.
Kohus leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vastavate andmete avaldamine omab eelduslikult
kaebajale otsest ja olulist negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses ja võimaluses
leida tööd. Samuti saab eeldada andmete avaldamise negatiivset mõju tema pereliikmetele, sh
lastele. See negatiivne mõju, mille tekkimist saab eeldada, seondub peamiselt kaebaja
mainekahjuga. Kohus leiab, et AKI ei ole siinkohal piisavalt kaalunud kaebaja huve ning
15(19)
erinevaid võimalusi tasakaalustamaks kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve. Nagu
kohus juba ülal välja tõi, siis sellise tasakaalu leidmise üheks võimaluseks on vaidlusaluste
artiklite deindekseerimine. Eeltoodu ei tähenda, et tingimata kõik kaebaja poolt välja toodud
artiklid kuuluksid deindekseerimisele. Iga artikli puhul tuleb eraldi vaadata selle mõju
kaebajale ning kaaluda kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve (sh huvi arhiivi materjalide
kättesaadavusele).
10.3. AKI tõi välja, et AKI kui korrakaitseorgani pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete
menetlemine ja AKI ei saa tuvastada, kas tegemist on tõese või väära informatsiooniga. Siiski
märgib AKI, et antud juhul puudub alus arvata, et meediaväljaanded on falsifitseerinud
allikate ütlusi ning kaebaja ei ole oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse, et tõendada, et
artiklites avaldatu sisaldab valesid väiteid tema kohta, millega tekitati kaebajale kahju.
Praeguse seisuga aga ei esine olukorda, mis tõendaks, et kaebaja õigusi on ülemääraselt
kahjustatud ja kaebaja kohta oleks esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Praktikas on tavapärane, et
meediaväljaanded võivad kajastada lugusid ka halvustavas toonis ja ka isikud, keda
intervjueeritakse, võivad end selliselt väljendada.
Kohus nõustub AKI-ga selles, et tema pädevuses ei ole kahju hüvitamise nõuete menetlemine
ja selleks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Küll aga ei saa kohus nõustuda sellega, et antud
juhul oleks kaebaja igal juhul pidanud valeväidete ümberlükkamiseks pöörduma
tsiviilkohtusse tõendamaks valede faktiväidete olemasolu kohtu kaudu ja üksnes seejärel saaks
AKI tuvastada kaebaja huvide ülemäärase kahjustamise. Kohus on seisukohal, et käesoleval
juhul tuli AKI-l hinnata kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve ning kaaluda mõlema
vastandliku huvi proportsionaalsust riive suhtes. Selleks oli AKI-l õigus ja ka kohustus teha
kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud oma pädevuse piires. Õige ei ole AKI seisukoht
selles, et kaebaja huvide ülemäärast kahjustamist ei esine, kuna valefaktiväidete esitamist ei
ole läbi tsiviilkohtumenetluse tõendatud. Eelneva tsiviilkohtumenetluse läbimine ei ole
eelduseks ülemäärase kahjustamise tuvastamisele AKI poolt.
10.4. AKI viitas veel Riigikohtu 26.06.2023 lahendi nr 3-2-1-18-13 p-le 15 ja märkis, et
Riigikohus on rõhutanud, et erinevalt eraisikutest peavad avalikud isikud taluma rohkem
kriitikat. Avaliku elu tegelased on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all ning peavad
arvestama, et nende privaatsus ei ole teiste kodanikega võrreldes samavõrd tugevalt kaitstud.
Seega peavad nad taluma tugevamaid privaatsuse riiveid kui tavakodanikud.
Kohus märgib, et AKI jätab siinkohal tähelepanuta samas lahendis Riigikohtu poolt märgitu:
„Kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud
huvi tema loomingu ja loometegevuse, mitte aga tema eraelu vastu. Seda ei muuda ka asjaolu,
et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot
jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et
ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendavalt eraelulisi andmeid koguma ja
neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldada. Olukorras, kus loovisik ei täida mingit
avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse
või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist.
Kolleegiumi arvates ei saa avalikku huvi samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu
ega erahuvidega.“
Nagu kohus ka juba eelnevalt leidis, siis kaebajat ei saa käsitleda avaliku elu tegelasena.
Seejuures toetab viidatud lahend selgelt kohtu seisukohti selles, et asjaolu, et isik on ennast
varasemalt teataval määral eksponeerinud ning andud ka ajakirjandusele intervjuusid, ei
muuda isikut avaliku elu tegelaseks ega tähenda seda, et ajakirjandus võib isiku privaatsfääri
seetõttu piiramatult ja piiramatu aja jooksul sekkuda. Kohus leiab, et AKI-l tuleb kaebaja
sekkumistaotluste lahendamisel vastavat asjaolu uuesti analüüsida ja kaaluda.
16(19)
11. Kohus peab seoses kaebuses esitatud nõuetega vajalikuks välja tuua veel järgmist.
11.1. Artikkel lingil nr 10 käsitleb rahvakohtunikuks saamise teemaga seonduvat. Artikkel
pärineb 2023 aastast. Kohus nõustub AKI-ga ja leiab, et viidatud artikkel puudutab avalikku
huvi. Kaebaja pidi rahvakohtunikuks kandideerides arvestama avaliku huviga tema isiku
varasema käitumise ja tegevuse suhtes. Rahvakohtunik täidab avalikku võimufunktsiooni
(õigusemõistmine) ja tema valikuks on kohtute seaduses esitatud spetsiifilised nõuded (KS §
103). Nende hulka kuulub ka kõrgendatud nõue rahvakohtunikuks sobivate kõlbeliste
omaduste näol (KS § 103 lg 1). Kuigi vastavad omadused on seaduses täpsemalt
defineerimata, on selle määratlemata õigusemõiste üheks vaieldamatuks sisuelemendiks
varasem austusväärne ja aus käitumine. Sellise eelduse täidetuse osas eksisteerib kohtu
hinnangul selge avalik huvi ja ajakirjandus on siinkohal õigustatud välja tooma varasemalt
avaldatud asjakohaseid andmeid kandidaatide kohta. Kaebaja, avaldades soovi kandideerida
rahvakohtunikuks, pidi sellest huvist ka aru saama ning arvestama sellega, et vastav tegevus
võib kaasa tuua meedia huvi sh selle, et taas kajastatakse kaebaja suhtes varasemalt avaldatud
seotud artikleid või sündmusi. Sellega asetas kaebaja vähemalt selles küsimuses ennast
teadlikult uuesti ajakirjanduse huviorbiiti.
11.2. Kohus nõustub AKI-ga ka selles, et artikkel lingil 5, mis käsitleb Stevia müüki ja mis
avaldati 2019 aastal, on ka käesoleval ajal avalikku huvi puudutav ning selles osas on artikli
kättesaadavus (sh otsingumootorites) asjakohane. Artikkel puudutab konkreetse kaebaja poolt
müüdud toote mittevastavust nõuetele. Vastav artikkel puudutab seega kaebaja äritegevust,
mille vastu on põhjendatult laiem avalik huvi. Nagu AKI asjakohaselt välja toob, siis artikkel
ei käsitle kaebaja isikuandmeid ega eraelulisi andmeid suuremas määras kui vastava
äritegevusega seotud asjaolude edasiandmiseks oli vajalik. Viidatud artikli osas ei pea kohus
ka deindektseerimist kohaseks.
11.3. Õige on ka AKI poolt märgitu selles, et artiklid linkidel 11-12 kajastavad kaebaja enda
kommentaare seoses Põllumajandus- ja Toiduametis ning Maksu- ja Tolliametis läbiviidud
uurimisega. Viidatud artiklid on avaldatud 2022 aastal. Kohus leiab ka nende artiklite osas, et
nende jätkuva tervikuna avaldamise suhtes on laiem avalik huvi ning artiklid ei käsitle kaebaja
eraelulisi andmeid suuremas määras kui artiklite sisu edasiandmiseks on vajalik. Ka viidatud
artiklite osas ei pea kohus, pannes kaalukausile kaebaja erahuvid ja ajakirjandusvabaduse,
deindekseerimist põhjendatuks. Kohus leiab, et ajakirjandusvabadus (sh arvestades
internetiarhiivi olulist rolli ühiskondliku mälu säilitamisel) kaalub siinkohal üles kaebaja huvi
õigusele olla unustatud.
11.4. Kohus nõustub AKI-ga selleski osas, mis puudutab kaebaja 14.05.2024 esitatud
pöördumist, mille kohaselt soovib kaebaja oma isikuandmete (nime ja viited tema elukutsele)
eemaldamist ka kahest Meediaettevõtete Liidu Pressinõukogu poolt tehtud otsusest. Kohus
nõustub selles osas AKI-ga, et kaebaja nõue seal kajastatud isikuandmete kustutamiseks pole
põhjendatud. AKI on asjakohaselt välja toonud, et ühes otsuses (link nr 13) on kajastatud
Pressinõukogu 26.01.2017 otsus, kust on näha, et Pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Elu24-s
29. novembril 2016 ilmunud uudise „Staarid rahast ilma jätnud süüdimatu raamatupidaja X.
X: äri on äri!“ peale ja otsustas, et Postimehe veeb ei rikkunud head ajakirjandustava.
Kaebaja isikuandmetest on välja toodud ta nimi, kui kaebuse esitaja, kaebuse aluseks oleva
artikli sisu lühidalt ja kommentaarid juhtunuga seoses. Teisest, 26.01.2017 otsusest (link nr
14), on näha, et pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Kanal 2 saates Radar 29.11.2016
avaldatud saatelõigu peale ja otsustas, et Radar ei rikkunud head ajakirjandustava. Sarnaselt
eelmisele otsusele on ka siin kaebaja isikuandmeid kajastatud ainult määras, mis on vajalikud
kaebuse sisu edasi andmiseks. Kaebaja on ise vastava kaebuse esitanud, Pressinõukogu
otsuses puuduvad lingid või otseviited kaebuste aluseks olnud artiklile või saatele.
Pressinõukogu otsused on avalikud. Kohus nõustub AKI-ga selles, et vastavates otsustes olev
17(19)
teave ei kahjusta kaebajat ülemääraselt ka olukorras, kus kaebajat ei saa kohtu arvates
käsitleda avaliku elu tegelasena. Viidatud artiklite osas puudub kohtu hinnangul ka vajadus
nende deindekseerimiseks.
11.5. Samuti nõustub kohus AKI-ga kaebaja 02.05.2024 sekkumistaotluses eraldi kaebaja
poolt viidatud lingi nr 2 osas (https://otsustame2ra.home.blog/tag/X. X/) avaldatud
seisukohadega. AKI tõi neis kohtu hinnangul asjakohaselt välja, et kaebaja isikuandmete
töötlemine toimub blogis, kus andmete avaldamine võib toimuda ajakirjanduslikul eesmärgil
ehk isikuandmete õiguslikuks aluseks on IKS § 4, mis eeldab kolme kriteeriumi täidetust
ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks: 1) avalik huvi, 2) kooskõla ajakirjanduseetika
põhimõtetega ja 3) avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kohus
nõustub siinkohal põhiosas AKI-ga ja leiab, et antud juhul on vastavad kriteeriumid täidetud
AKI seisukohti kordamata v.a see osa, et kaebaja on avaliku elu tegelane. Avalik huvi kaalub
siinkohal üles kaebaja erahuvi olla unustatud, sest blogis mitte ei avaldada eelkõige kaebaja
eraelu detaile, vaid juhitakse avalikkuse tähelepanu teemale, mis on seotud järelevalvega
toiduainetööstuse üle ja mis on selgelt ühiskonda laiemalt puudutav teema. Kaebaja ei ole
siinkohal ära näidanud ega tõendanud, et blogis oleks esitatud valeandmeid või kuidas vastav
blogipostitus riivab ülemääraselt kaebaja õigusi. Arvestades, et vastav teema on aktuaalne ka
tänasel päeval, ei ole blogipostitus ei ole ka oma tähendust kaotanud.
12. Arvestades eeltooduga tuleb kokkuvõtvalt kaebaja kaebus rahuldada osaliselt. Kohus
tühistab AKI 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 osas, milles see puudutab
kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4, 6-
9 (vt dtl 223-224) ja 02.05.2025 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid
linkidel 3-7 (dtl 233). Nimetatud osas tuleb AKI-l lahendada kaebaja sekkumistaotlused uuesti
arvestades, et kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Juhul, kui AKI peaks jõudma järeldusele, et
29.04.2024 sekkumistaotluses viidatud artiklite puhul, mis asuvad linkidel 1-4 ja 6-9 on
põhjendatud deindekseerimine, langeks ära vajadus eraldi kaaluda samade artiklite Google
otsingutulemustest kaebaja nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist, sest see
kaebaja eesmärk oleks juba deindekseerimisega saavutatud.
Ülejäänud artiklite, mis olid vaidluse all 29.04.2024 sekkumistaotluses linkidel 5, 10-14 (dtl
223-224) ning 02.05.2024 sekkumistaotluse linkidel 1-2 (dtl 233), osas leiab kohus, et
kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud
menetluse lõpetamise teade rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu
õigusaktiga ning kuuluks seetõttu nende osas tühistamisele.
13. Kaebaja avaldas kaebuses soovi lisada täiendavad artiklid ja lingid oma varasemalt AKI-le
esitatud taotlusesse. Kohus selgitab, et kaebaja ei saa kohtumenetluses täiendada oma
esialgselt haldusorganile esitatud sekkumistaotlust. Samuti ei saa kohus täiendavate artiklite,
mida kaebaja ei märkinud vaidlusalustesse sekkumistaotlustesse, osas võtta seisukohta, sest
seda ei ole veel teinud haldusorgan. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalus esitada nende
artiklite ja linkide suhtes AKI-le täiendav taotlus ja paluda selle liitmist käesoleva kohtuotsuse
alusel (pärast selle jõustumist) lahendatavate küsimustega.
14. Kohus peab vajalikuks kaebajale veel selgitada, et juhul kui kaebaja ise käitub edaspidi
selliselt, et asetab ennast meedia huviorbiiti, siis tuleb tal arvestada ka sellega, et sõltuvalt
asjaoludest võib taaskord olla kajastatud ka tema kohta varem meedias avaldatu. Kohus
soovitab kaebajal, juhul kui ta ei soovi taas avalikkuse tähelepanu alla sattuda, vastavalt
käituda. Kohtu märgib, et kohtu eelnev soovitus ei ole kuidagi suunatud kaebaja poliitiliste
vabaduste, arvamus- või sõnavabaduse piiramisele, kuid nende rakendamisel tuleb kaebajal
igal arvestada ka võimalike tagajärgedega, mille hulgas võib olla avalikust huvist tulenev huvi
saada ülevaade kaebaja varasemast avalikust tegevusest või isegi seaduses sätestatud ulatuses
kaebaja eraelust.
18(19)
15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama
paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud
proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumise
kohustusest. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte
menetluskulud nende enda kanda.
16. Kohus leiab, et käesolevas kohtulahendis tuleb selle avaldamisel asendada kaebaja ja teiste
füüsiliste isikute nimed tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh
viiteid vaidlusaluste artiklite linkidele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik
19(19)