RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 3-22-2263
Otsuse kuupäev 16. aprill 2026
Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask, Hannes Kiris,
Julia Laffranque, Saale Laos, Heiki Loot ja Nele Siitam
Kohtuasi Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks teavet
väljastada
Menetlusosalised Kaebaja Harri Värs
Vastustaja Harju Maakohus
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2025. a otsus
Menetluse alus Riigikohtus Harri Värsi kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2025. a ja Tallinna Halduskohtu
10. oktoobri 2023. a otsused osas, millega jäeti kaebus rahuldamata Harju Maakohtu
pressiesindaja töölepingu osas, ning osas, mis puudutab menetlusväliste isikute taotluseid
kriminaalasjas nr 1-19-8262.
3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Harju Maakohut uuesti lahendama
Harri Värsi 17. augusti 2022. a teabenõue osas, mis puudutab taotlust tutvuda Harju Maakohtu
pressiesindaja töölepinguga ja menetlusväliste isikute taotlustega kriminaalasjas nr 1-19-8262.
4. Jätta kohtuotsused muutmata osas, mis puudutab teabenõude lahendamist seoses taotlusega
tutvuda Harju Maakohtu pressiesindaja ametijuhendiga.
5. Muuta muus osas Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2025. a otsuse põhjendusi vastavalt
praeguse otsuse põhjendustele.
6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harri Värs esitas 17. augustil 2022 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus järgmist:
1) juurdepääsu kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidele, et „tutvuda toimikumaterjalidega
kaanest kaaneni ja teha oma isikliku fotoaparaadiga koopiaid“ või tutvuda toimiku
sisukorraga. Kui toimik on likvideeritud, siis saada seda kajastav akt;
2) saata kõigi nende menetlusväliste isikute taotlused, kes on soovinud ligipääsu kriminaalasja
nr 1-19-8262 materjalidele;
3) saata Harju Maakohtu pressiesindaja tööleping ja ametijuhend;
3-22-2263
4) saata teave, kas pressiesindajale on määratud distsiplinaarkaristusi, ning viimast tõendavad
dokumendid.
2. Harju Maakohus rahuldas 9. septembri 2022. a vastusega nr 11-2/22-97 kaebaja pöördumise
osaliselt, teatades, et kohtu pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Muus osas jäi
pöördumine rahuldamata. Maakohus esitas järgmised põhjendused.
2.1. Kaebaja pöördumine on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) mõttes. Tegu ei ole teabenõudega, kuna taotluses
esitatud nõuete täitmiseks tuleb teavet täiendavalt analüüsida ning hinnata nõude täitmise
võimalikkust kooskõlas õigusaktidega, mis reguleerivad kriminaalasja materjalide tutvustamist
menetlusvälistele isikutele (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 5). Selgitustaotlusele vastatakse
MSVS-s sätestatud korras, st 30-päevase tähtaja jooksul (MSVS § 6 kuni 27. detsembrini 2024 (k.a)
kehtinud redaktsioonis).
2.2. Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes. Seetõttu tuleb
pöördumine sisuliselt lahendada AvTS alusel. Kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtumenetlus oli pea
kogu menetluse vältel (2/3 osas) kinnine. Kohtuasja materjalid sisaldavad juurdepääsupiiranguga
dokumente, millega tutvumisele laieneb AvTS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld. AvTS § 9 lg 2 p 7
alusel on teabevaldaja kohustatud teabele juurdepääsu võimaldamisel tagama juurdepääsupiirangutest
kinnipidamise. Kohtutoimiku töötlemine selliselt, et sellest oleks eemaldatud kogu
juurdepääsupiiranguga teave, ei ole võimalik.
2.3. Isikuandmetele juurdepääsu andmisel tuleb silmas pidada isikuandmete kaitse seaduses (IKS)
sätestatut. IKS §-des 4–7 nimetatud erandite alla, mis võimaldavad töödelda isikuandmeid
andmesubjekti nõusolekuta, ei kvalifitseeru soov tutvuda kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidega
kontrollimaks, kas menetlus oli aus.
2.4. Kokkuvõtte koostamine kõikide menetlusväliste isikute pöördumistest asjas nr 1-19-8262 riivab
menetlusväliste isikute õigustatud ootust, et nende isikuandmeid ei väljastata. Pöördumised on küll
registreeritud avalikus dokumendiregistris, kuid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks
(AvTS § 35 lg 1 p 12). Seetõttu jääb kaebaja pöördumine ka selles osas rahuldamata
AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel.
2.5. Harju Maakohtu pressiesindajal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta töötab töölepingu alusel.
Töölepingu alusel töötavate töötajate ametijuhendit ei avaldata. Tööleping on juurdepääsupiiranguga
teave. Seetõttu jääb pöördumine ka selles osas rahuldamata AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel.
3. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada
vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 17. augusti 2022. a pöördumine ning väljastada tema soovitud
teave. Kaebaja hinnangul esitas ta teabenõude AvTS tähenduses ja sellele tuli vastata viie tööpäeva
jooksul. Maakohus keeldus õigusvastaselt teabenõude täitmisest.
4. Tallinna Halduskohus jättis 10. oktoobri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse
põhjendused olid järgmised.
4.1. Vastustaja tegevus oli õiguspärane. Vastustaja käsitles põhjendatult kaebaja pöördumist
selgitustaotlusena ning vastas sellele 30-päevase tähtaja jooksul. Pöördumise lahendamine eeldas
õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste ja põhjenduste esitamist (AvTS § 23 lg 2 p 5).
2(12)
3-22-2263
4.2. Kohtutoimik, sh kriminaaltoimik ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest sisaldab
eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh isikuandmeid. Kõikide kohtutoimikute
töötlemine selliselt, et neist oleks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole võimalik.
Kriminaaltoimikuga tutvumise taotlus eeldab isiku tuvastamist ning tutvumise põhjuse äranäitamist
(AvTS § 14 lg 2). Nende eelduste täitmisel on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja
huvi kohtutoimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam, kui poole
või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks.
4.3. Vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui keeldus nii kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikuga
tutvumisvõimaluse kui ka kriminaalasja nr 1-19-8262 küsitud materjalidele juurdepääsu andmisest.
Vastustaja näitas ära keeldumise õigusliku ja faktilise aluse, põhjendas keeldumist piisavalt ning
kaalus asjakohaselt kaebaja ja kolmandate isikute huve.
4.4. Vastustaja teatas kaebajale, et pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Sellega on
kaebajale tema palutud teave edastatud. Õiguspärased on vastustaja põhjendused, miks pressiesindaja
töölepingut ja ametijuhendit ei ole võimalik väljastada.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2025. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse
rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste
endi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
5.1. Vastustaja võis kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule ja kriminaalasja nr 1-19-8262
materjalide juurdepääsu osas lähtuda AvTS § 23 lg 2 p-st 5. Selleks, et AvTS § 23 lg 2 p 5 kohaldada,
peab avaldus vastama teabenõude tunnustele AvTS § 6 mõttes. AvTS § 23 lg 2 p 5 on eeskätt
menetlusnorm, st sättes toodud tunnustele vastava teabenõude sisulisel lahendamisel tuleb lähtuda
AvTS-st, aga menetluskord tuleneb MSVS-st.
5.2. Kaebaja pöördumine kohtu pressiesindaja töölepingu ja distsiplinaarkaristuste andmete
väljastamiseks AvTS § 23 lg 2 p 5 tunnustele siiski ei vasta. Vastustajal tulnuks selles osas vastata
AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. See asjaolu ei anna siiski alust kohustamiskaebuse
rahuldamiseks. Kaebaja nõude saada teavet distsiplinaarkaristuste kohta täitis vastustaja
9. septembril 2022 ja ülejäänud osas jättis vastustaja kaebaja pöördumise õiguspäraselt sisuliselt
rahuldamata.
5.3. Kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule juurdepääsu piiramisel tugines vastustaja õigustatult
kahele alusele. Esiteks, vastustaja kaalutlused AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaldamiseks koosmõjus
AvTS § 9 lg 2 p-ga 7 on asjakohased. Kriminaalasja menetlus oli osaliselt kinnine ja suur osa
kohtutoimiku materjalidest juurdepääsupiiranguga teave. Teiseks, AvTS § 39 lg 1 kohustab
teabevaldajat juhinduma isikuandmete kaitse normidest. Kaebaja soov kontrollida kohtumenetluse
õigsust ei vasta ühelegi IKS §-des 4–7 sätestatud alustest isikuandmete töötlemiseks. Kohtutoimik
sisaldab hulgaliselt kolmandate isikute kohta kogutud teavet, sh privaatse sisuga andmeid. See ei ole
menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik ja maakohtul on kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja
huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu
20. mai 2020. a otsus asjas nr 3-19-1076).
5.4. Vastustaja ei viidanud kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule juurdepääsu piiramisel
AvTS § 23 lg 2 p-le 3, ent lähtus sellest siiski. AvTS § 23 lg 2 p 3 eesmärk on avaliku huvi kaitse
laiemalt (vältimaks ametiasutuste põhifunktsioonide täitmise võime langust), mitte kitsalt
ebamõistliku mahuga teabenõuete piiramine. Kohtu puhul tähendab see eelkõige avalikku huvi
kohtumenetluste nõuetekohase korraldamise ja kohtuasjade mõistliku aja jooksul lahendamise vastu.
Tegu on legitiimse eesmärgiga Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 44 ja 46 tuleneva lihtsa
3(12)
3-22-2263
seadusereservatsiooniga põhiõiguste piiramiseks. Terve kriminaalasja kohtutoimiku töötlemine
selliselt, et eemaldada sellest kogu juurdepääsupiiranguga teave, häiriks oluliselt kohtu põhitegevust.
Sellises olukorras ei saa asjassepuutuvaks pidada ka kaebaja tõstatatud küsimust, kas põhiseadusega
on kooskõlas, et seaduses puudub norm, mis kohustaks vastustajat küsima kõigi kriminaalasja
kohtutoimikuga seotud andmesubjektide nõusolekut kohtutoimiku avalikustamiseks. Niisugune
kohustus tähendaks teabevaldajale veelgi suuremat lisakoormust.
5.5. Vastustaja jättis kaebaja pöördumise kriminaalasja nr 1-19-8262 kohta esitatud päringute ja kohtu
pressiesindaja töölepinguga tutvumiseks AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel õigesti rahuldamata. Kaebaja on
algul taotlenud küll töölepingu avaldamist tervikuna, kuid hiljem selgitanud, et teda ei huvita
pressiesindaja telefon, elukoht ega töötasu. Seega on kaebaja tegelikuks tahteks tutvuda maakohtu
pressiesindaja töölepinguga, v.a eelnimetatud andmed. Avalikus teenistuses oleva töötajaga sõlmib
riik töölepingu tsiviilõigussuhtes. Tsiviilõiguslikku töölepingut sõlmides ei ole töötaja astunud riigiga
avalik-õiguslikku suhtesse ega allutanud ennast ametniku teenistussuhte detailide avalikustamise
reeglitele. Seadusandja on välistanud AvTS § 36 lg 1 p 9 alusel võimaluse tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks üksnes teabe töötajale eelarvest makstavate tasude kohta. Muu teabe asutusesiseseks
teabeks tunnistamine allub juhi diskretsioonile, sh AvTS § 35 lg 1 p 12 mõttes hinnangu andmine, kas
ja millises ulatuses kahjustaks töölepingu kui isikuandmeid sisaldava teabe avalikuks tulek oluliselt
andmesubjekti ehk töötaja eraelu puutumatust. Säte viitab sealjuures isikuandmetele laias tähenduses,
mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 4 p 1 mõttes hõlmab
igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“, mitte üksnes eriliiki isikuandmeid
IKÜM art 9 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada või
vähemalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu. Kaebaja jääb oma seniste kohtumenetluses
esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
7. Vastustaja nõustub ringkonnakohtu otsusega ning palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja
kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
8. Riigikohus võttis 14. novembri 2025. a määrusega asja juurde kriminaalasjade nr 1-19-8262 ja
nr 1-15-11024 kohtutoimikud ning Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Haldus- ja ringkonnakohtu otsused tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1
alusel tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normi olulise
rikkumise tõttu osas, mis puudutab kaebaja teabenõuet tutvuda Harju Maakohtu pressiesindaja
töölepinguga ja menetlusväliste isikute taotlustega kriminaalasjas nr 1-19-8262. Kolleegium rahuldab
selles osas kassatsioonkaebuse ja teeb ise otsuse kohtumenetluses asja uueks arutamiseks saatmata
(HKMS § 230 lg 5 p 5). Harju Maakohtul tuleb kaebaja 17. augusti 2022. a teabenõue viidatud osas
uuesti lahendada, järgides AvTS §-des 18 ja 19 sätestatud tähtaegu.
10. Lisaks asendab kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendused praeguse otsuse põhjendustega
osas, mis puudutab kaebaja teabenõude lahendamist seoses taotlusega tutvuda maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikuga (HKMS § 230 lg 5 p 6). Kuna Harju Maakohtu
4(12)
3-22-2263
pressiesindajal ei ole ametijuhendit, jääb ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata
(HKMS § 230 lg 5 p 1).
11. Kolleegium hindab esiteks menetlusnormide järgimist küsimuses, kas teabenõude rahuldamata
jätmise peale esitatud kaebust lahendav kohus peab tutvuma taotletud teavet sisaldavate
teabekandjatega (I). Teiseks täpsustatakse seda, millist teavet kaebaja soovis (II). Seejärel selgitab
kolleegium teabenõude ja selgitustaotluse eristamist AvTS § 23 lg 2 p 5 alusel (III) ning analüüsib
kaebaja teabenõude lahendamist taotletud teabe liikide kaupa: juurdepääs maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja kohtutoimikule (IV) ja juurdepääs muud liiki avalikule teabele (V). Lõpuks lahendab
kolleegium menetluslikud küsimused (VI).
I Menetlusnormide järgimine
12. Kohtuasjas, mis puudutas keeldumist väljastada andmesubjektile tema isikuandmed, rõhutas
kolleegium, et keeldumise vaidlustamisel ei ole kohtul üldjuhul võimalik andmekandja kui tõendiga
vahetult tutvumata otsustada juurdepääsupiirangu õiguspärasuse üle. Millises mahus tuleb kohtul
vaidlusalune andmekandja läbi töötada, et kontrollida vastustaja väidete õigsust, ja kui detailsed
peavad olema kohtu põhjendused, sõltub konkreetsest juhtumist. Väga mahukate andmekandjate
puhul piisab, kui kohus näitab pisteliselt, miks õiguslik alus keeldumiseks esineb või puudub või miks
peaks isikuandmete töötleja uuesti juurdepääsu andmise üle otsustama. Vastustaja faktiväidete õigsuse
eeldamine on oluline menetlusnormi rikkumine. (RKHKo 3-16-2348/21, p-d 15–16.) Haldusasja
toimik peab sisaldama kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid dokumente, mille alusel teeb kohus
kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise (nt
RKHKo 3-20-19/62, p 12).
13. Halduskohus ega ringkonnakohus ei nõudnud välja taotletud teavet sisaldavaid teabekandjaid ega
võtnud neid tõendina asja juurde. Ka pole haldusasja kohtutoimikus märget, et kohtud oleks
menetlustoiminguna tutvunud teabekandjatega muul viisil (nt kohtute infosüsteemis).
14. Kolleegium on seisukohal, et eelkirjeldatud põhimõtted (vt otsuse p 12) kehtivad ka AvTS
kohaldamist puudutavas vaidluses – kohtul tuleb üldjuhul tutvuda vaidlusaluse teabekandjaga.
Erandiks võib olla siiski olukord, kus arvestades asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ja
kohaldatavaid õigusnorme, on ilmselge, milline on kohtuasja lahendus, ning seda ka, ilma et kohus
oleks tutvunud teabekandjaga.
15. Kas kohtud rikkusid praegusel juhul menetlusnorme, kui ei tutvunud vaidlusalust teavet
sisaldavate teabekandjatega, hindab kolleegium erinevate teabe liikide kaupa sisulise analüüsi juures
(vt IV ja V osa).
II Kaebaja taotletav teave
16. Kaebaja esitas 17. augusti 2022. a pöördumises Harju Maakohtule neli taotlust. Esiteks soovis ta
menetlusvälise isikuna juurdepääsu kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidele, et tutvuda
toimikumaterjalidega ja teha fotoaparaadiga koopiaid (alternatiivselt tutvuda toimiku sisukorraga või
toimiku hävitamise aktiga).
16.1. Kriminaaltoimik on kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum (kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 1601 lg 1), aga eeskätt mõeldakse praktikas selle all kohtueelses menetluses
kogutud materjali. Asja kohtusse saatmise järel moodustatakse sellega seotud dokumentidest ja
menetlusega seotud esemetest kohtutoimik (KrMS § 1601 lg 2).
5(12)
3-22-2263
16.2. Kaebaja pöördus teabe saamiseks maakohtu poole, soovides juurdepääsu üldmenetluses
lahendatud kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule. Kõnealune kohtutoimik on arhiveeritud
maakohtus (vt ka justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kantselei kodukord“ (edaspidi kantselei kodukord) § 34 lg 5 esimene lause ja § 37). Seetõttu
keskendub järgnev kõne all oleva kohtuasja osas üksnes menetlusvälise isiku juurdepääsuõigusele
maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule.
16.3. Riigikohtu praktika kohaselt (vt nt RKKKm 1-19-8262/17, p-d 39–47 koos viidetega varasemale
praktikale) tuleb pärast kriminaalasja kohtumenetlust lahendada juurdepääs toimikule sõltuvalt
olukorrast kas AvTS alusel (kui teabe soovija on menetlusväline isik) või lähtudes IKS-st/IKÜM-st
(kui teabe soovija on andmesubjekt) või arhiiviseadusest. Vaatamata Riigikohtu korduvatele
osutustele ei ole seadusandja erinevalt halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikest
asjakohaseid menetlusnorme KrMS-s loonud.
16.4. Lisaks kohtu enda koostatud dokumentidele sisaldab arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimik
paratamatult ka dokumente, mille on koostanud mõni muu asutus või isik (nt prokuratuur,
uurimisasutus, krediidiasutus). Õigusemõistmise olemust arvestades peab kohus teabevaldajana ise
otsustama, kas ja milline juurdepääsupiirang kohtutoimikule ja selles sisalduvatele dokumentidele
kehtestada (AvTS § 34 lg 2) ning kas teabekandja vastavalt märgistada (AvTS § 41 lg 2). Seda
sõltumata asjaolust, kas dokumendi koostaja (kui tegu on teabevaldajaga AvTS mõttes) on sellele
juurdepääsupiirangu kehtestanud ja asjakohase märke lisanud. See on tingitud kohtutoimiku kui
õigusemõistmise huvides koostatud ja seda teeniva dokumentide kogumi eripärast (vrd ka RKHKm
3-3-1-8-17, p 19). Eelöeldu ei laiene dokumendi juurdepääsule siiski juhul, kui seda säilitab
dokumendi koostaja ise ning teabenõudja pöördub selle saamiseks tema enda, mitte kohtu poole.
17. Teiseks soovis kaebaja, et talle saadetaks nende menetlusväliste isikute taotlused, kes tahtsid
juurdepääsu kriminaalasja nr 1-19-8262 materjalidele. Kuigi Harju Maakohtu vastuses on sellele
viidatud kui kaebaja soovile saada ülevaade taotlustest, nähtub kaebaja algsest pöördumisest ja
kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, et ta soovis saada taotlusi endid.
17.1. Kantselei kodukorra § 25 lg 2 järgi märgitakse kohtuasja toimiku teadete lehel mh toimikuga
tutvumine. Praktikas võidakse asjakohane märge, et menetlusvälised isikud on toimikuga tutvunud,
teha ka kohtute infosüsteemis. Menetlusväliste isikute juurdepääsu taotlusi kohtutoimikusse siiski ei
lisata ja need registreeritakse asutuse dokumendiregistris nagu mistahes muu pöördumine asutuse
poole (vt kantselei kodukorra § 17, AvTS §-d 11 ja 12).
17.2. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja nõue (et talle saadetaks menetlusväliste isikute taotlused, kes
soovisid tutvuda kriminaalasja nr 1-19-8262 toimikuga) suunatud muud liiki avaliku teabe saamisele,
mitte soov saada juurdepääsu kriminaalasja toimikule.
18. Kolmandaks ja neljandaks soovis kaebaja Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingut,
ametijuhendit ja teavet pressiesindajale määratud distsiplinaarkaristuste kohta. Ei vaielda selle üle, et
viimase kohta on maakohus kaebajale teabe andnud. Ka on kohtud tuvastanud, et pressiesindajale kui
töölepingu alusel töötavale isikule ei ole ametijuhendit kehtestatud. Seega on lahendamata üksnes
kaebaja taotlus tutvuda pressiesindaja töölepinguga.
III Kaebaja pöördumise liigitamine
19. Ringkonnakohus nõustus Harju Maakohtuga, et nii kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule
juurdepääsu kui ka kriminaalasja nr 1-19-8262 tutvumistaotluste juures kohaldus AvTS § 23 lg 2 p 5.
Teisisõnu, maakohus võis kaebajale viidatud osas vastata MSVS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul
6(12)
3-22-2263
(MSVS § 6 kuni 27. detsembrini 2024 kehtinud redaktsioonis). Ringkonnakohus möönis, et
pressiesindajat puudutava teabe osas tulnuks vastata AvTS-s sätestatud korras viie tööpäeva jooksul.
20. Kolleegiumi hinnangul oli kaebaja pöördumine tervikuna teabenõue, milles esitatud kõik neli
taotlust tulnuks lahendada AvTS-s sätestatud korras.
21. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale
esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. AvTS § 23 lg 2 p 5 esimene lause sätestab, et
teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt
süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Teine lause lisab,
et selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS-s ettenähtud korras.
22. Teabenõude saamisel tuleb taotletud teavet sisaldavate teabekandjatega tutvuda ja neis sisalduvat
analüüsida, et mõista, kas taotletu võib sisaldada juurdepääsupiiranguga teavet. Seejärel tuleb
õigusnorme tõlgendades ja kohaldades teha otsustus, kas teave on võimalik väljastada tervikuna või
osaliselt või tuleb sellest keelduda. Eelkirjeldatu on iga teabenõudele vastamise osa ega muuda
teabenõuet selgitustaotluseks. Sõltuvalt taotletava teabe mahust, juurdepääsupiirangu üle otsustamise
sisulisest keerukusest jms võib see olla vähem või rohkem ajamahukas. Teabenõue tuleb täita
viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1) ning seda tähtaega võib
pikendada kuni 15 tööpäevani, kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe
väljaselgitamine on aeganõudev (AvTS § 19). Selgitustaotluseks kvalifitseerub teabenõue
AvTS § 23 lg 2 p 5 järgi vaid juhul, kui sünteesimise ja analüüsimise tulemusel tekib uus teave, mis
tuleb dokumenteerida (vrd AvTS ja MSVS üldise kohaldamisala eristamise kohta ka RKHKm
3-20-992/26, p 11). Kolleegium on seisukohal, et vajadus varjata teabekandjal sisalduvat teavet või
varjunimestada isikute nimesid ei muuda teabenõuet AvTS § 23 lg 2 p 5 mõttes selgitustaotluseks.
Kaebaja teabenõude rahuldamisel seega uut teavet ei tekiks.
IV Juurdepääs maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule
23. Kaebaja kui menetlusvälise isiku teabenõue, milles ta soovis tutvuda maakohtus arhiveeritud
kohtutoimikuga kriminaalasjas nr 1-15-11024, on lõppastmes jäänud õigesti rahuldamata
AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel koostoimes AvTS § 35 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 39. Ringkonnakohtu otsuse
põhjendused tuleb siiski asendada praeguse otsuse põhjendustega.
24. PS § 24 lg-test 3 ja 4 tuleneb kohtumenetluse avalikkuse põhimõte, mis teenib ausa kohtupidamise
huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki ning aitab tagada õiglast kohtumenetlust (vt RKHKm
3-21-2196/19, p 12 ja ka RKPJKm 5-21-7/4, p 17). Põhiseaduse viidatud normid räägivad
sõnastuslikult avalikkusest vaid kohtuistungi ja kohtulahendi avaliku kuulutamise kontekstis. Neist
normidest ei tulene kaebaja kui menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu
maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Küll riivab juurdepääsupiirang viidatud teabele
PS § 44 lg-st 2 tulenevat õigust. Tegu on üldsättega, mis paneb avaliku võimu asutustele ja nende
ametiisikutele kohustuse anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta (vrd
ka RKPJKm 5-21-7/4, p 14), v.a andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Kõnealune põhiõigus on lihtsa
seadusereservatsiooniga, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega
vastuolus. Seadusandja on PS § 44 lg-t 2 järgides vastavad üldised juurdepääsupiirangu alused
kehtestanud mh AvTS §-s 35 (vt ka RKÜKo 3-3-1-5-09, p 26; RKPJKo 5-25-3/5, p-d 17 ja 18).
25. AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe
suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
7(12)
3-22-2263
Säte ei ole iseseisev alus keelduda teabenõude täitmisest – keeldumisel tuleb teabevaldajal viidata ka
normile, milles asjakohane juurdepääsupiirang on sätestatud.
26. AvTS § 35 lg 1 p 1 näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt
väärteomenetluse seadustikus ja KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi AvTS
lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (AvTS § 1) ja sellest, et avalikkus on reegel ning piirang sellele
erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht vastupidine. Teisisõnu,
kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi tunnistada
juurdepääsupiiranguga teabeks (vt ka RKÜKo 5-25-7/29, p 36 ja seal tehtud viited), v.a juhul, kui
KrMS näeb ette avalikustamise kohustuse, nt avalikul kohtuistungil kõlav suuline teave (KrMS § 11,
vt ka §-d 12 ja 13), jõustunud kohtulahendi avaldamine (KrMS § 4081), kannatanu toimikuga
tutvumine (KrMS § 206 lg 3). KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja
kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu sellest, milliseid andmeid
vaidlusalune kohtutoimik sisaldab (vt isikuandmete kohta ka otsuse p-d 27.2 ja 35) ja millise
menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja kohtutoimikule (juurdepääsupiirangu tähtaja kohta vt otsuse p 35).
27. AvTS § 38 lg 4 näeb ette siiski võimaluse kalduda kõrvale AvTS § 35 lg 1 p-s 1 sätestatud
juurdepääsupiirangust. Selle järgi võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu
võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse
huve. Tegu on nii pädevus- kui ka volitusnormiga, mille tõlgendamisel peab mh arvestama PS §-s 44
sätestatuga.
27.1. AvTS § 38 lg 4 järgi on otsustusõigus asutuse juhil, mis maakohtu puhul tähendab kohtu
esimeest (vt ka RKKKm 1-19-8262/17, p 46). Kohaldatav ei ole kantselei kodukorra § 28 lg 2, mis
võimaldab kohtusisest delegeerimist toimikule juurdepääsu üle otsustamisel.
27.2. AvTS § 38 lg 4 näeb ette kaalutlusõiguse, seades piiranguks vaid tingimuse, et juurdepääs ei või
kahjustada riigi või omavalitsusüksuse huve. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtu esimehel aga
arvestada, kas taotletav teave sisaldab isikuandmeid. Esiteks, AvTS § 35 lg 1 p-d 11–15 kohustavad
kehtestama juurdepääsupiirangu inimese eraelu oluliselt kahjustavale teabele, kuigi AvTS § 38 lg 4
alusel ei ole välistatud ka neile andmetele juurdepääsu andmine. Teiseks, kui taotletav teave sisaldab
isikuandmeid, siis sõltumata sellest, kas need kuuluvad juurdepääsupiiranguga
AvTS § 35 lg 1 p-de 11–15 alla, tuleb teabevaldajal lähtuda lisaks AvTS §-st 39, mis reguleerib
juurdepääsu isikuandmetele. Kriminaalasja kohtutoimikusse võetakse ajalises järgnevuses kõik
menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid (KrMS § 1601 lg 2 esimene lause), sh nt
suulise istungi protokoll, menetlustoimingu (nt läbiotsimine, ülekuulamine, jälitustoiming)
protokollid, ekspertiisiakt. Seega sisaldab mistahes maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimik
hulgaliselt isikuandmeid.
28. AvTS § 39 lg 1 näeb ette, et teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele
isikuandmetele IKÜM-s või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s sätestatud korras.
Nimetatud säte võtab üle IKÜM art 86. Selle tõlgendamisel ja kohaldamisel on Euroopa Kohus
korduvalt osutanud, et õigus tutvuda ametlike dokumentidega peab olema ühitatud põhiõigustega
eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele – nimetatud põhiõiguste riive peab olema
proportsionaalne (vt pikemalt C-439/19 – Latvijas Republikas Saeima, p 120; C-740/22 – Endemol
Shine Finland, p-d 52–55; C-710/23 – Ministerstvo zdravotnictví, p-d 38–40). Seega on seadusandja
ülesanne leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste vahel, silmas pidades mh ka isikuandmete
töötlemise põhimõtteid.
8(12)
3-22-2263
29. Isikuandmete avaldamine ning isikuandmetega tutvumine ja neist koopia saamine (IKÜM mõttes
kogumine) on isikuandmete töötlemise toimingud. Pärast kriminaalasja kohtumenetlust arhiveeritud
kohtutoimikust teabe väljastamisele kohaldub IKÜM (vt art 2 lg 2 punkt d). IKÜM art-test 5, 6 ja 9
tulenevalt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus.
30. Maakohus kui teabevaldaja täidab arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule juurdepääsu andmise
üle otsustamisel avalikku ülesannet. Seega tema õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks on IKÜM
art 6 lg 1 punkt e koostoimes AvTS-ga (vt ka C-439/19, p 99; C-740/22, p 46; C-710/23, p 35). Kui
kohtutoimik sisaldab ka eriliiki isikuandmeid, peavad lisaks täidetud olema art 9 lg 2 punkti g
eeldused.
31. Kuna isikuandmete töötlemiseks, sh kogumiseks, peab IKÜM järgi olema õiguslik alus, siis peab
teabenõudjal samuti olema teabe töötlemiseks õiguslik alus. See järeldus tuleneb mh ka
AvTS § 39 lg 1 tõlgendamisest koostoimes sama paragrahvi lõikega 2 ning § 14 lg 2 teise lausega.
32. Kaebajal oli isikuandmetele juurdepääsu aluseks praegusel juhul õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1
punkti f mõttes, kuid see ei kaalu üles nende andmesubjektide õigusi, kelle andmed sisalduvad
arhiveeritud kohtutoimikus.
32.1. AvTS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid
kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi.
32.2. Kaebaja põhjendas oma taotlust juurdepääsuks kohtutoimikule, sh seal sisalduvatele
isikuandmetele sellega, et ta soovib kontrollida, kas kriminaalasjas nr 1-15-11024 järgiti seadust, kas
menetlus oli aus. See selgitus viitab kaebaja õigustatud huvile IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vrd
ka C-37/20 ja C-601/20 – WM ja Sovim SA vs. Luxembourg Business Registers, p 74). Õigustatud
huvina on käsitatav mistahes õiguspärane, tegelik ja konkreetne huvi (vt Andmekaitse Inspektsiooni
juhend „Õigustatud huvi“, lk 7).
32.3. Õigustatud huvi olemasolu jaatamisest ei piisa selleks, et pidada isikuandmete töötlemist
lubatavaks. Õigustatud huvi hindamisel tuleb teha kolmeastmeline test (nt C-394/23 – Mousse, p 45
ja seal tehtud viited). Esiteks peab vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olema õigustatud huvi.
Teiseks peab isikuandmete töötlemine olema selle õigustatud huvi elluviimiseks vajalik, mis eeldab
hinnangut, kas andmetöötlusega taotletavat õigustatud huvi ei ole mõistlikult võimalik sama tõhusalt
saavutada muude vahenditega, mis riivavad vähem andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi (nt
hinnata koostoimes IKÜM art 5 lg 1 punkti c võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega).
Kolmandaks ei tohi andmekaitse subjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused vastutava töötleja või
kolmanda isiku õigustatud huvi üles kaaluda. See eeldab vastanduvate õiguste ja huvide kaalumist,
mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. (Nt C-252/21 – Meta Platforms jt, p-d 106, 108 ja 110.)
32.4. Õigustatud huvi hindamisel tuleb silmas pidada, et Euroopa Kohus peab näiteks karistusandmeid
(kohtutoimikus on mõistagi ka muid isikuandmeid) tundlikeks, mistõttu nende töötlemine on eriti
tõsine sekkumine põhiõigusesse eraelu puutumatusele ja põhiõigusesse isikuandmete kaitsele. Seda
põhjusel, et karistusandmed puudutavad tegevust, millega kaasneb ühiskonna hukkamõist. Seetõttu
võib nende andmetega tutvumise võimaldamine stigmatiseerida isikut ja kujutada seega tõsist
sekkumist tema era- või tööellu. (C-740/22, p 54; sama C-439/19, p 112.) Nii on Euroopa Kohus
pidanud ebaproportsionaalseks andmesubjekti õiguste riiveks seda, kui, ilma et teavet taotlev isik
peaks tõendama konkreetset huvi andmete saamiseks, võimaldatakse üldsusel tutvuda
liiklusrikkumiste eest määratud karistuspunktidega (C-439/19, p 122) või kui suuliselt avaldatakse
süüteoasjades füüsilise isiku süüdimõistvat kohtuotsust puudutavaid andmeid (vt C-740/22, p-d 55 ja
58).
9(12)
3-22-2263
32.5. Kohtutoimikus sisalduvad isikuandmed võivad erinevalt kohtuistungil suuliselt arutatust anda
detailsema ja täpsema ülevaate erinevate andmesubjektide eraelust. Seejuures võib olla tegu isikutega,
kes pole menetlusosalisteks, kuid kelle isikuandmed mingil põhjusel sisalduvad nt tõendis.
Andmesubjektide õiguste riive intensiivsust mõjutab mh viis, kuidas maakohus võimaldab
teabenõudjal tutvuda toimikuga (kas vaid lugemine või ka õigus teha ärakirju või koopiaid) (vt ka
RKHKm 3-17-62/57, p 19). Kohtumenetluse avalikkusega kaasnevat eraelu puutumatuse riivet ja
isikuandmete mingil kujul avaldamist peavad peale süüdistatava paratamatult taluma ka teised isikud,
kelle andmeid kohtumenetluse kestel (nt kohtuistungil) töödeldakse. Nende huvides on, et selline
eraelu riive piirduks möödapääsmatult vajalikuga ning et nad ei peaks (samaväärset) avalikkust
toimikuga tutvumise kaudu taluma ka pärast kohtumenetluse lõppu. Seepärast peaks juurdepääs
kohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule olema eelkirjeldatud olukorras üldjuhul piiratum
võrreldes kohtumenetluse aja menetluse avalikkusega ning teabenõudja õigustatud huvi kaalukas.
32.6. Arvestades eeltoodut, seda, et vaidlusalune kohtutoimik sisaldab hulgaliselt isikuandmeid, sh
eriliigilisi, kaebaja võimalust osaleda kohtuistungeil, mis olid avalikud, ning kohtusüsteemi siseselt
kaebemenetluses toimunud kontrolli, peab teabenõudjal olema maakohtus arhiveeritud kriminaalasja
kohtutoimikuga tutvumiseks kaalukas õigus või huvi. Kaebaja kirjeldatud huvi võib olla küll
õigustatud (vt eest otsuse p-d 2.3 ja 32.2), kuid mitte kaalukas. Seejuures tuleb silmas pidada, et eriliiki
isikuandmete töötlemiseks peab teabenõudjal esinema üks IKÜM art 9 lg-s 2 sätestatud õiguslikest
alustest lisaks IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatule. Art 9 lg 2 loetelu hulgas ei ole õigustatud huvi.
Kolleegiumile ei nähtu kaebaja selgitustest, et täidetud oleks mõni muu art 9 lg-s 2 nimetatud alustest.
33. Vahekokkuvõtteks, seadusandja hinnangul tuleb lähtekohana kõigile maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja kohtutoimikutele kehtestada juurdepääsupiirang (AvTS § 35 lg 1 p 1). Juurdepääsu
andmine toimikule on kohtu esimehe kaalutlusõiguse alusel tehtav erand (AvTS § 38 lg 4), mida
omakorda piiravad riigi ja omavalitsusüksuse huvid ning andmesubjekti õigused (AvTS § 39). Iga
kohtutoimik sisaldab hulgaliselt nii menetlusosaliste kui ka teiste isikute isikuandmeid. Sõltuvalt
kohtuasjast võivad need olla rohkem või vähem tundlikud. Viimast võib mõjutada ka kohtuasja
aluseks olnud sündmustest või kohtuasja lahendamisest möödunud aeg. Kui kohtuasja sisu ja
teabenõudja esile toodud põhjendust tutvumise õigusliku aluse ja eesmärgi kohta arvestades on
ilmselge, et juurdepääsust tuleb keelduda, piisab maakohtu esimehel keeldumisel viidetest õiguslikele
alustele koos lühikese põhjendusega. Samas ei välista kriminaalasja kohtuistungi kinniseks
kuulutamine iseenesest seda, et menetlusvälise isiku taotlus tutvuda kohtutoimikuga võidakse mingis
osas rahuldada (vt ka RKKKm 1-19-8262/17, p-d 36–38). Samuti tuleb silmas pidada, et IKS §-s 4 on
sätestanud erireeglid isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil (vrd ka RKHKm
3-17-62/57, p-d 15.1–15.4; EIKo Studio Monitori jt vs. Gruusia, ühendatud asjad 44920/09 ja
8942/10).
34. AvTS § 40 lg 1 esimene lause sätestab, et juurdepääsupiirang kehtestatakse teabele alates
dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni,
kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Teine lause lisab, et asutuse juht võib seda tähtaega pikendada
kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Lõige 3 näeb ette, et
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang
selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui
surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.
35. Kolleegium on seisukohal, et AvTS § 40 tuleb tõlgendada viisil, et kriminaalasja kohtutoimikule
kehtib juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel kuni viis aastat (mida võib kohtu esimees
pikendada kuni viie aasta võrra) ning toimikus olevatele eraelu oluliselt kahjustavatele isikuandmetele
AvTS § 35 lg 1 p-de 11–15 alusel kuni 75 aastat (või 30 aastat alates isiku surmast).
10(12)
3-22-2263
Juurdepääsupiirangu tähtaeg hakkab kulgema kohtuasja lõpetava lahendi jõustumisest, mitte hetkest,
mil kohus kohtuasja lahendamise raames konkreetse dokumendi koostas või sai. Eeltoodud tõlgendus
tugineb asjaolule, et kohtumenetluse lõppemisega lõpeb kohtutoimiku pidamise ja selles sisalduvate
andmete töötlemise õigusemõistmise huve teeniv eesmärk (vt ka eest otsuse p 16.4). Pärast lahendi
jõustumist toimiku säilitamise ja seega selles sisalduvate andmete töötlemise eesmärk muutub.
36. Kriminaalasi nr 1-15-11024 lõppes jõustunud lahendiga 11. novembril 2017. Kaebaja esitas
teabenõude 17. augustil 2022 ja maakohtu esimees vastas 9. septembril 2022, seega ajal, mil kehtis
AvTS § 40 lg-st 1 tulenev kogu kriminaalasja kohtutoimikut hõlmav viieaastane juurdepääsupiirang.
HKMS § 158 lg 3 teise lause järgi hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust selle tegemise
aja seisuga. Seega jättis Harju Maakohtu esimees teabenõude õigesti rahuldamata.
37. Kolleegium lisab, et tal ei ole teavet selle kohta, kas maakohtu esimees on praeguseks algset
viieaastast tähtaega pikendanud kuni viie aasta võrra AvTS § 40 lg 1 teise lause alusel. Samas on
vaidlusalune kohtutoimik väga mahukas (kuus köidet, 1082 lk). Kui see sisaldab mh ka
AvTS § 35 lg 1 p-de 11–15 järgi eraelu oluliselt kahjustavaid isikuandmeid, mille juurdepääsupiirang
on üldjuhul 75 aastat (AvTS § 40 lg 3), siis võib kohtutoimiku väljastamine viidatud isikuandmeteta
kaasa tuua põhjendamatult suuri kulutusi ja takistaks maakohtu ülesannete täitmist AvTS § 23 lg 2 p 3
mõttes. Õige on ringkonnakohtu osutus, et kriminaalasja kohtutoimiku töötlemine selliselt, et
eemaldada sellest kogu juurdepääsupiiranguga teave, võib häirida oluliselt kohtu põhitegevust.
V Juurdepääs muud liiki avalikule teabele
38. Harju Maakohtul tuleb uuesti lahendada kaebaja teabenõue osas, milles ta soovis tutvuda kõigi
nende menetlusväliste isikute taotlustega, kes on soovinud juurdepääsu kriminaalasja nr 1-19-8262
kohtutoimikule.
38.1. AvTS § 12 lg 31 sätestab, et kui asutusele saabunud dokumentide saatja või asutusest väljastatud
dokumentide saaja on füüsiline isik, siis ei märgita dokumendiregistri avalikus vaates teavet, mis
võimaldaks füüsilist isikut tuvastada. Säte lähtub asjaolust, et füüsilist isikut identifitseerivad andmed
on isikuandmed, ning on kantud ideest, et ka asutusse pöördumise fakti ei avalda riik aktiivselt. See
ei välista teabe väljastamist teabenõude korral.
38.2. Eristada saab kahte gruppi menetlusväliseid isikuid, kes võivad tutvuda kriminaalasja
kohtutoimikuga: esiteks füüsilised isikud, kes tegutsevad erahuvides, ja teiseks need, kes tegutsevad
teenistus- või tööülesandeid täites.
38.3. Harju Maakohtu esimees keeldus kaebaja teabenõude rahuldamisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel
osas, mis puudutas menetlusväliste isikute taotlusi kriminaalasjas nr 1-19-8262. Vastustaja selgitas,
et kui menetlusväline isik esitab taotluse toimikuga tutvumiseks, registreeritakse see kohtu avalikus
dokumendiregistris ning määratakse asutusesiseseks kasutamiseks üldjuhul AvTS § 35 lg 1 p 12
alusel.
38.4. AvTS § 35 lg 1 p 12 järgi ei ole isikuandmete sisaldumine taotletud teabes automaatne alus teabe
väljastamisest keeldumiseks. Säte eeldab, et juurdepääsu võimaldamine kahjustab oluliselt
andmesubjekti eraelu puutumatust. Kuna kohtud ei ole asjakohaseid taotlusi Harju Maakohtult välja
nõudnud (vt eest I osa), pole tuvastatud, kas nimetatud teave eksisteerib ja kas keeldumisaluse
eeldused on täidetud.
38.5. Ka kutsetegevuses tegutsevatel isikutel on õigus isikuandmete kaitsele (vt nt C-345/17 –
Buivids; RKHKo 3-17-842/44, p 14). Kui toimikuga tutvumise taotluse on esitanud kutsetegevuses
11(12)
3-22-2263
tegutsev isik (nt õiguskantsleri nõunik, politseinik, ajakirjandusväljaande esindaja), pole
AvTS § 35 lg 1 p 12 eeldus – kahjustab oluliselt eraelu puutumatust – üldjuhul täidetud ning
teabevaldaja ei saa keelduda teabe väljastamisest.
39. Harju Maakohtul tuleb uuesti lahendada kaebaja teabenõue ka osas, mis puudutab Harju Maakohtu
pressiesindaja töölepingut.
39.1. Asjaolu, et riik on töölepingut sõlmides astunud eraõiguslikku suhtesse, ei mõjuta avaliku teabe
mõistet. Riigi sõlmitud tööleping on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes (vt ka RKHKo 3-15-3228/37).
39.2. Maakohtu esimees keeldus pressiesindaja töölepingu osas teabenõude rahuldamisest põhjusel,
et see sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet, kuid ei täpsustanud, millisel AvTS §-s 35 nimetatud
alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud. Ilmselt on selleks eelnimetatud AvTS § 35 lg 1 p 12.
Kaebaja täpsustas apellatsiooniastmes, et ta soovib tutvuda töölepinguga sisuliselt ning teda ei huvita
isikuandmed, näiteks elukoht või telefoninumber.
39.3. Kohtud ei tutvunud maakohtu pressiesindaja töölepinguga (vt eest I osa). Isegi kui tööleping
sisaldab isikuandmeid, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu
puutumatust, on tööleping üldjuhul võimalik väljastada ka osaliselt – osas, milles see ei sisalda
juurdepääsupiiranguga andmeid (AvTS § 38 lg 2).
39.4. Maakohtul tuleb kaebaja teabenõude uuel lahendamisel täpsustada, kas kaebaja soovib tutvuda
töölepingu isikuandmetega või isikuandmeteta versiooniga, ning teha otsus sellest lähtudes.
VI Menetluskulud
40. HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud
proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
41. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja menetluskuluks on olnud
tasutud riigilõiv, kokku 90 eurot (20 + 20 + 50 eurot). Vaidlusaluse teabenõude taotlusi tervikuna
vaadates rahuldatakse kaebus üksnes marginaalses osas. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema
enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)