ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/24/1246-3074-22
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kaire Jürgenstein
Ettekirjutuse tegemise aeg 13.10.2025 Tallinnas
ja koht
Ettekirjutuse adressaat – Delfi Meedia AS (10586863)
isikuandmete töötleja e-posti aadress: [email protected]
Isikuandmete töötleja Juhatuse liikmed
vastutav isik
RESOLUTSIOON
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
artikli 58 lg 2 punktide c ja g alusel teeb Andmekaitse Inspektsioon täitmiseks kohustusliku
ettekirjutuse:
- eemaldada käesolevas ettekirjutus-hoiatuse faktiliste asjaolude punktides toodud
artiklitest X foto ja nimi ning asendada nimi initsiaalidega või tähemärkidega.
Andmekaitse Inspektsioon määrab ettekirjutuse täitmise tähtajaks 27.10.2025. Ettekirjutuse
täitmisest teatada hiljemalt selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsiooni e-posti aadressil
[email protected].
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse (sel juhul ei saa enam
samas asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
SUNNIRAHA HOIATUS
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 60 alusel:
Sunniraha 200 eurot iga artikliga seotud rikkumise eest.
Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha,
edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale
kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VÄÄRTEOKARISTUSE HOIATUS
Isikuandmete kaitse üldmääruse art 58 lg 2 kohase ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse
algatada väärteomenetlus isikuandmete kaitse seaduse § 69 tunnustel. Väärteo kohtuväline
menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
FAKTILISED ASJAOLUD
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on X kaebus seoses tema isikuandmete töötlemisega
Delfi Meedia AS poolt erinevates artiklites. Kaebaja sõnul on ta aastaid hiljem jätkuvalt avalike
artiklite kogenud oma töö- ja eraelus korduvaid piinlikkusmomente, mis mõjutavad tema ja pere
toimetulekut ja heaolu, samas ei ole kaebajat kriminaalselt karistatud ega süüdi mõistetud. Kaebaja
pöördus Delfi poole IKÜM artikkel 17 nõudega eemaldada artiklitest kaebaja nimi ja fotod ning
asendada nimi tähemärkidega, kuid ei saanud andmetöötlejalt vastust. Kaebaja pöördus AKI poole
soovides oma fotode eemaldamist artiklitest ning nime asendamist pseudonüümi või
tähemärkidega.
Kõnealused artiklid:
/../
AKI esitas Delfi Meedia AS-le järelepärimise, millele andmetöötleja vastas /../ AKI esitas
vastuskirjale tuginevalt ettepaneku Delfi Meedia AS-le eemaldada kaebaja fotod ja nimi artiklitest,
millele Delfi Meedia AS vastas keelduvalt, kuid omapoolsete põhjenduste ja ettepanekuga.
Omapoolses ettepanekus tõi andmetöötleja välja lahendusena artiklite deindekseerimise, mis
muudaks artiklid otsingumootoritele kättesaamatuks ja tagaks meedia õiguste parima tasakaalu ja
oleks ajakirjandusvabadust kõige vähem riivav meede.
AKI esitas andmetöötleja ettepaneku kaebajale arvamuse avaldamiseks. Kaebaja pidas ettepanekut
ebapiisavaks ja seetõttu sobimatuks. AKI võttis kaebaja arvamuse arvesse ja esitas andmetöötlejale
järjekordse ettepaneku koos omapoolsete põhjendustega deindekseerimise sobimatusest.
Andmetöötleja Delfi Meedia AS vastas ettepanekule mõningase hilinemisega märkides mh, et
artiklid on deindekseeritud. AKI ettepaneku täitmisest keelduti ja isikuandmeid artiklitest ei
eemaldatud.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELGITUS
Andmetöötleja Delfi Meedia AS jäi oma vastuskirjas varasemalt esitatud põhjenduste ja selgituste
juurde ning ei pea põhjendatuks artiklite anonüümimist.
Sõltumata sellest, et teabe avaldamisest on möödas juba üle 20 aasta, ei ole avalik huvi teema vastu
kadunud arvestades avaldatud teabe laadi ja olulisust ühiskonnas. Isegi kui nõustuda, et avalik huvi
võib ajas väheneda, siis väljaandjad on seisukohal, et vähenemine ei ole toimunud määral, mis
õigustaks nende artiklite anonüümimist. Avalik huvi /../ kajastamise ja selle käigus kaebaja
isikuandmete avaldamise vastu on püsiv. Seejuures täidavad need artiklid ka tänase seisuga
üldpreventiivset eesmärki.
Avalik huvi loetakse kestvaks, kui isikul, kelle andmeid avaldatakse, on ühiskonnas suurt
usaldusväärsust eeldav positsioon. X amet tol hetkel oli /../, mis eeldab suurt usaldusväärsust.
Seega on avalik huvi nii teema kui ka andmesubjekti isiku vastu säilinud.
Avaldatud teema on ühiskonnas olulist tähtsust omav ning /../. Andmetöötleja juhib tähelepanu, et
kaebaja ei ole väitnud, et artiklites avaldatud teave oleks saadud õigusvastaselt või et see oleks
faktiliselt ebaõige. /../ puudumine ei saa ühelgi juhul tõendada /../ puudumist.
2 (10)
Vaatamata sellele, et /../ aastal ei olnud /../ karistusseadustikus sätestatud tegu, ei saa /../ tegu ega
selle teo toimepanijat kuidagi pisendada. Andmetöötleja hinnangul iseloomustab toimepandud
tegu kaebajat.
Delfi nõustub, et teatud maineriive võib avaldatud artiklitega kaasneda. Siiski leiab Delfi, et oleks
vastutav juhul, kui kaebaja kohta avaldataks andmeid, mis ei ole õiged. Kaebaja mainet kahjustab
/../, mitte selle kajastamine meedias.
Oma funktsioonide täitmiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad arhiivid olema terviklikud ja
täpsed. Meediaorganisatsioonidele esitatud andmesubjekti taotlused enda andmete kustutamiseks
võivad omada halvavat mõju sõnavabaduse teostamisele, kuna meediaväljaanded võivad hakata
hoiduma pressiarhiivide digitaalsest säilitamisest ja jätma uudistest välja andmeid tuvastatavate
isikute kohta. Lisaks pole välistatud, et pressiarhiivis sisalduva teabe, sh isikuandmete vastu võib
tulevikus uuesti tekkida avalik huvi, nt kui kaebajast peaks tulevikus saama avaliku elu tegelane
või ta peaks panema toime uusi ..tegusid, mis kätkevad endas avalikku huvi. Algselt õiguspäraselt
avaldatud artikli veebiarhiivis tagantjärele muutmist ei õigusta üksnes see, et artikkel ise jääb
(muudetud kujul) alles.
Arvestades siiski artiklites käsitletud teema ajaperspektiivi, on Delfi vaidlusalused artiklid
deindekseerinud. Samuti ei ole artiklid omavahel lingitud, mis tähendab, et ühte artiklit lugedes ei
seota samal teemal kirjutatud artikleid kokku. Seega ei ole artiklid otsingumootorite abil kaebaja
nime kaudu leitavad.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED
1. Vastavalt IKÜM artikkel 5 lg 1 punktidele b ja c tohib isikuandmeid töödelda vaid selgelt
määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei tohi kasutada viisil, mis ei
ole nende algse eesmärgiga kooskõlas. Antud juhul oli artiklite esialgne eesmärk teavitada
avalikkust konkreetsetest sündmustest. Eesmärki tuleb aga taas hinnata aastaid hiljem, kui
uudisväärtus on ajas kadunud ja isiku elukäik on muutunud - kas tema nime ja foto jätkuv
kuvamine digiarhiivis on endiselt vajalik. Kui seda eesmärki saab täita vähesemate andmete
töötlemisega, nagu pseudonüümimisega, tuleb seda eelistada, et mitte sekkuda isiku õigustesse
rohkem, kui on vajalik.1
2. Isikuandmete töötlemine peab vastama IKÜM art-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustele. IKÜM art
5 lg 1 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja
andmesubjektile läbipaistev. Seaduslikkuse nõue tähendab, et täidetud peab olema üks art 6 lg-
s 1 märgitud tingimustest.
3. Kooskõlas IKÜM art-ga 85 on Eestis kehtestatud erireeglid isikuandmete töötlemiseks
ajakirjanduslikel eesmärkidel, mille eesmärk on kaitsta sõna- ja teabevabadust. Kehtiva, 15.
jaanuaril 2019 jõustunud IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil)
kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil,
eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas
ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada
andmesubjekti õigusi. Enne seda kehtinud, 1. jaanuaril 2008 jõustunud IKS § 11 lg 2 sätestas,
et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja
avalikustada meedias, kui
- selleks on ülekaalukas avalik huvi ning
- see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega
- avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi.
1
Isikuandmete kaitse seaduse seletuskiri, § 4.
3 (10)
4. IKÜM artikli 17 alusel on isikul õigus nõuda andmetöötlejalt, et kustutataks temaga seotud
isikuandmed. Isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist ja vastutaval töötlejal kohustus
need kustutada, kui isikuandmeid ei ole enam vaja sel eesmärgil, milleks need on kogutud või
muul viisil töödeldud; inimene võtab nõusoleku tagasi ja muid aluseid töötlemise jätkamiseks
ei ole; inimene esitab vastuväite ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjusi. Kui
varasem kajastus on muutunud ajalooliseks ja isik ei ole enam avaliku tähelepanu all olev isik
võib tema nime eemaldamine artiklist olla õigustatud. Seda enam, kui see ei muuda artikli sisu
ega välista üldsuse võimalust saada teavet toimunu kohta. IKÜM art 17 lõike 3 järgi ei saa
andmete kustutamist nõuda sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja
teabevabaduse õiguse teostamiseks. Samas kui isikuandmete avalikustamiseks puudub avalik
huvi või see kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi, tuleb isikuandmete avalikustamine
lõpetada.
5. Andmesubjektil on õigus esitada vastuväide isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1
kohaselt kui töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab
vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 2 kohaselt. IKÜM art 21 lg 1 sätestab, et
andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid
teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub art 6 lg 1 p e või f alusel.
Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja
tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid,
õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.2
6. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt kuuluvad eraelu kaitsesfääri igasugused
andmed isiku kohta. Kuid eraelu puutumatus ei ole absoluutne õigus – seda piiravad teiste
isikute õigused. Muuhulgas võib eraelu puutumatust piirata ka väljendusvabaduse kaitseks.3
Selline piirang sisaldub ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 4.
7. EIK selgitas 04.07.2023 suurkoja otsuses Hurbain vs. Belgia, milliseid asjaolusid tuleb arvesse
võtta, kui püüda tasakaalustada ühelt poolt isiku õigust olla unustatud veebis ja sellele
vastanduvat ajakirjandusvabadust. Kohus leidis otsuse p-s 205, et nende erinevate
võrdväärsete õiguste tasakaalustamisel, mis tuleb teostada veebis arhiveeritud ajakirjandusliku
sisu muutmise taotluse kontekstis, peaks arvesse võtma kriteeriume, mida AKI järgnevalt
analüüsib:
1) arhiveeritud teabe laad;
2) sündmustest ja esialgsest teabe edastamisest möödunud aeg;
3) tänapäevane huvi teabe vastu;
4) kas isik, kes taotleb õigust olla unustatud, on hästi tuntud ja tema käitumine pärast
sündmuste toimumist;
5) negatiivsed tagajärjed, mida teabe jätkuv kättesaadavus internetis isikule põhjustab;
6) teabe kättesaadavuse määr digitaalarhiivis ja
7) teabe kustutamise mõju ajakirjandusvabadusele.
Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse eeltoodud 34 artiklis oma nime pseudonüümimiseks
ja foto kustutamiseks. Isiku nime on kajastatud kõigis 34 artiklis ja fotot 19 artiklis.
I. Arhiveeritud teabe laad
8. Artiklites on kajastatud X kui /../ vastu esitatud /../, sealhulgas /../. Lisaks kajastab ajakirjandus
tema ametialaseid otsuseid ja tegevusi, sealhulgas tema suhtlemist /../. X-le on esitatud artiklite
kaudu süüdistusi tema professionaalse tegevuse ja juhtimisotsuste osas, mis on põhjustanud
2
Tallinna Ringkonnakohus 2-23-6477, p 17.1.
3
Nii Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lg 2 kui põhiseaduse § 26 kohaselt võib eraelu puutumatust piirata
ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
4 (10)
negatiivset avalikku arvamust ja uurimisi. Artiklid käsitlevad ka tema ametist lahkumist ja uusi
arenguid seoses tema tööga, aga /../, kus arutatakse tema rolli ning uuritakse tema tegevuse
tagajärgi.
9. Euroopa Kohus on EIK praktikale tuginedes leidnud, et seoses andmete avaldamisega tuleb
eraelu puutumatuse õiguse ning sõna- ja teabevabaduse õiguse kaalumisel arvesse võtta mh
avaldatud teabe sisu, vormi ning teabe saamise asjaolusid ja teabe paikapidavust.4
10. Andmetöötleja on märkinud, et avaldatud teema on ühiskonnas olulist tähtsust omav ning
tagab /../. Avaldatud teave ei ole saadud õigusvastaselt ja see ei ole faktiliselt ebaõige. AKI
möönab, et kuigi käsitletav teema võib ühiskonnas olla oluline ja /../, ei tohi see õigustada
isikuandmete avaldamist viisil, mis rikub andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele ja
õiglasele kohtlemisele järjepidevalt aastate jooksul ja veel aastakümneid hiljem. Isikuandmete,
sealhulgas iseloomustavate andmete avaldamine eeldab proportsionaalsuse põhimõtte
järgimist ning selget õiguspärast alust, eriti olukorras, kus puudub /../, mis kinnitaks väidetavat
käitumist. AKI hinnangul peab ajakirjandus niisugustes tundlikes olukordades, kus puudub
õiguslik käsitlus või faktipõhine kontrollitav info, mis kinnitaks väidetavat käitumist,
põhjalikult kaaluma, kas jätkuv avaldamine on tõepoolest hädavajalik avaliku huvi
seisukohalt, kas see võib põhjustada põhjendamatut kahju isikule ning kas andmete
avalikustamise eesmärk kaalub üles eraelu kaitse vajaduse. Lisaks peaks avaldamisel olema
tagatud andmete täpsus, konteksti säilitamine ja võimalus asjaosalisel esitada oma seisukoht,
vältimaks ebaõiglast kahju või väärarusaamu. Käesoleval juhul ei nähtu andmetöötleja
põhjendusi, et avalikustamise eesmärk kaaluks üles eraelu kaitse vajaduse, mistõttu artiklite
jätkuv nimeline avaldamine aastakümneid hiljem ei ole vajalik.
11. Andmetöötleja on veel leidnud, et /../ puudumine ei saa ühelgi juhul tõendada /../ puudumist,
sest /../, mis arusaadavalt ei tähenda seda, et enne seda oleks /../ olnud kuidagi aktsepteeritav.
AKI leiab, et meedia ei saa õigustada varasemat avalikustamist hiljem kehtima hakanud õiguse
pinnalt. Fakt, et /../ ei saa õigustada tagantjärele hinnangu andmist varasematele sündmustele
selliselt, et sellel oleks konkreetset ja kaalutletud õigustust isikuandmete jätkuvaks
avaldamiseks. Veel on X kohta artiklites väidetud, et ta /../. AKI nõustub kaebajaga, et /../
kohaselt, kuid X-i ei ole kunagi /../.
12. AKI märgib, et andmete avalikustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga isik on seaduse ees
võrdselt kaitstud ning andmete avalikustamine ei tohi asendada kohtu või muu pädeva asutuse
hinnangut ega jätta kõrvale mõistlikku ja tasakaalustatud kaalutlust./../. Seega pole
põhjendatud ka meedia poolt kohelda isikut tagantjärele süüdlasena, kui ainuüksi
karistusõiguse põhimõtted seda ei luba. Ajakirjanduse roll ei ole asuda kohtumõistja või
prokuratuuri rolli, otsustades omavoliliselt süütuse või süü üle isikuandmete avaldamise
kaudu, vaid pakkuda avalikku arutelu soodustavat ja ühiskondlikult olulist teavet.
13. Lisaks tuleb arvestada, et andmetöötlejal lasub kohustus tagada, et isikuandmete töötlemine
oleks seaduslik, õiglane ja läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a), ning avalik huvi sündmuse vastu
ei saa automaatselt üles kaaluda üksikisiku õigusi ja vabadusi, eriti kui puudub selge vajadus
konkreetse isiku tuvastatavate andmete avalikustamiseks.
14. AKI ei leia, et kaebaja nime ja pildi säilitamine digiarhiivis on vajalik sündmuse ajaloolise
tähtsuse säilitamiseks.
II. Sündmustest ja esialgsest teabe edastamisest möödunud aeg
15. Kõige vanemad artiklid kaebaja kohta avalikustati hetkeseisuga /../ aastat tagasi ehk /../ aastal,
mis on võrdlemisi pikk aeg. Kaebaja ei vaidlusta seda, et artiklites isikuandmete
4
EKo 08.12.2022, C-460/20, Google (Déréférencement d’un contenu prétendument inexact), p 60 ja seal viidatud
EIK praktika
5 (10)
avalikustamine oli avalikustamise ajal õiguspärane, vaid väidab, et õiguspärane ei ole nende
jätkuv avaldamine tema täisnime ja fotodega. Seetõttu on kaebajal tekkinud pärast kogu seda
aega õigustatud ootus, et ta saaks osaleda ühiskonnaelus, ilma et peaks kartma jätkuvat
tuginemist minevikus toime pandud tegudele.
16. Andmetöötleja hinnangul ei ole avalik huvi teema vastu kadunud arvestades avaldatud teabe
laadi ja olulisust ühiskonnas, kuigi avaldamisest on möödas juba üle /../aasta. Isegi kui
nõustuda, et avalik huvi võib ajas väheneda, siis Delfi Meedia on seisukohal, et vähenemine ei
ole toimunud määral, mis õigustaks nende artiklite anonüümimist. Avalik huvi /../ kajastamise
ja selle käigus kaebaja isikuandmete avaldamise vastu on püsiv. Delfi hinnangul täidavad need
artiklid seejuures ka tänase seisuga üldpreventiivset eesmärki.
17. AKI möönab, et kuigi avalik huvi /../vastu võib olla jätkuv, ei ole andmetöötleja põhjendanud
konkreetse isiku täisnime ja fotode piiramatut avalikustamist enam kui /../ aastat hiljem.
Preventiivne eesmärk küll säilib, kuid ei nähtu põhjendusi, millist üldpreventiivset eesmärki
peaks täitma kaebaja jätkuv isikuandmete avaldamine. Aja jooksul on ühiskondlik kontekst ja
normid muutunud, ning samal ajal on kaebajal tekkinud õigustatud ootus rehabilitatsioonile ja
osalemisele ühiskonnaelus ilma virtuaalse ajakirjanduse loodud karistusregistrita. Isik ei ole
ka hilisemalt avalikkuse huviorbiiti jäänud sarnaste süüdistustega, mistõttu on lõputu
avalikustamine ebaproportsionaalne ja rikub isikuandmete minimaalsuse põhimõtet.
Avalikkuse õigus teabele on tagatud ka pseudonüümses vormis, mistõttu konkreetse isiku
tuvastamist võimaldava info igavene avalik eksponeerimine ei ole enam põhjendatud.
18. AKI leiab, et sündmusest möödunud aeg on piisav unustamisõiguse rakendamiseks ning
avaldamisel tuleb tagada isiku õigused rehabilitatsioonile pseudonüümides isikuandmed
artiklites.
III. Tänapäevane huvi teabe vastu ja deindekseerimine
19. Andmetöötleja märgib, et on vaidlusalused artiklid deindekseerinud ehk otsingumootori
indeksist eemaldanud. Samuti ei ole artiklid omavahel lingitud, mis tähendab, et ühte artiklit
lugedes ei seota samal teemal kirjutatud artikleid kokku. Seega ei ole artiklid
otsingumootorites kaebaja nime kaudu leitavad.
20. AKI märgib, et kuigi artiklid on deindekseeritud, on nende sisu siiski igale inimesele tasuta ja
piiranguteta jätkuvalt kättesaadav nii otsingumootorite kaudu kui väljaannete digiarhiivis, mis
tähendab, et teave on endiselt igaühele ligipääsetav. Deindekseerimine muudab artiklid vaid
raskemini leitavaks. Seda tuleb arvestada, sest sellises kontekstis kahjustab teabe hõlbus
levitamine ja ligipääs kaebaja õigusi, sealhulgas privaatsust.
21. X kes taotleb õigust olla unustatud, ei ole üldsusele laiemalt tuntud ega ole viimase 20 aasta
jooksul enam avalikkuse huviorbiidis olnud. Ta on vahetanud töökohta, kohandanud oma elu
tavapärase ühiskonnaelu raamidesse ning ei ole rohkem silma jäänud artiklites kajastatud või
muu õigusvastase käitumisega. Sellest järeldub, et tema nime ja fotode jätkuv avalik
kättesaadavus ei teeni enam avalikku huvi, vaid takistab põhjendamatult tema õigust
rehabilitatsioonile ja privaatsusele.
22. Tänapäevases kontekstis, kus info levib hetkega ja inimeste tausta kontrollitakse tavapäraselt
internetiotsingute kaudu, tähendab ka deindekseeritud, kuid piiranguteta kättesaadavate
artiklite alles jätmine, et kaebaja nimi ja seonduvad andmed on jätkuvalt leitavad, samas kui
avalik huvi konkreetse isiku vastu on vähenenud. Avalikkuse huvi ei seisne enam tema isikus,
vaid probleemide üldises ennetamises ja lahendamises, mistõttu X isikuandmete lihtne leitavus
ja seos sündmusega ei loo ühiskonnale lisaväärtust, vaid võimendab ebaproportsionaalselt
tema õiguste riivet.
6 (10)
23. Tänapäevane avalik huvi ei seisne enam konkreetse isiku nime ja fotode lõputus
eksponeerimises, vaid pigem üldise teema käsitlemises ja ennetuses. Ühiskondlik teadlikkus
/../ probleemidest on vahepeal oluliselt kasvanud, olemas on uued juhtumid, regulatsioonid ja
arutelud, mis kujundavad avalikku diskursust märksa enam kui aastakümnete tagune
konkreetne juhtum. Seetõttu ei anna vana artikli seotus konkreetse isikuga täiendavat väärtust
tänases arutelus.
24. Kuigi Delfi väidab, et deindekseeritud artiklid ja nende otsingumootorite kaudu piiratud
leitavus kaitsevad arhiivi terviklikkust ja sõnavabadust, jääb kaebaja identiteet digiarhiivis
siiski kergesti tuvastatavaks. Andmete kättesaadavus tekitab tema eraelule pöördumatut kahju,
samas kui artiklite sisu ühiskondlik väärtus pseudonüümimisel ei muutuks. Andmete
kustutamine või pseudonüümimine ei piiraks ajakirjanduslikku käsitlust ega muudaks
ajaloolist mälu kättesaamatuks, vaid tagaks õiguspärase tasakaalu avaliku huvi ja kaebaja
õiguste vahel.
25. Andmetöötleja märgitud „tulevikus tekkiv avalik huvi“ on hüpoteetiline ja ei õigusta tema
andmete lõputut avaldamist. Arvestades, et sündmused toimusid üle 20 aasta tagasi ning
kaebaja ei ole peale antud intsidenti olnud enam avalikkuse huviorbiidis, on unustamisõiguse
rakendamine põhjendatud, et vähendada pikaajalist ja ebaproportsionaalset kahju tema
mainele, tööalasele positsioonile ja eraelule.
IV. Avalik huvi ja käitumine pärast sündmuste toimumist
26. Avaliku huvi määratlemine sündmuse suhtes tähendab hindamist, kas teave või sündmus on
piisavalt oluline, et see õigustaks avalikkusele kergesti ligipääsetavaks tegemist, arvestades
samas isiku õigust privaatsusele ja mainele. Vaidlusalustes artiklites avalikustati teave, et X
on /../. Kõigi artiklite juurde on lisatud nimi ja ametikoht, /../ artikli juurde ka foto kaebajast.
AKI on seisukohal, et vaidlusalusel juhtumil ei olnud sel ajahetkel /../ avaldatud midagi
ülemäärast kaebaja eraelust, mis ei oleks päevakajalise sündmusega seotud, ning artiklites
avaldatud teave piirdub suures osas X vastu /../ ja ametitegevuse kajastamisega.
27. Avaliku huvi hindamisel omab suurt kaalu ajaline mõõde. Vaidlusalused artiklid avaldati /../
aastal, seega on möödunud veidi enam kui /../ aastat. Kuigi avaliku huvi kestvuse ajalisel
piiritlemisel ei saa tuua välja üldistatud selgeid piire, ei saa kõrvale jätta asjaolu, et avalik huvi
teatud sündmuste ja asjaolude kajastamise vastu ajas väheneb. AKI juhib tähelepanu, et
kaebaja puhul ei ole tegemist avaliku elu tegelastega, kelle elu ja isikuandmete kajastamine
meedias on jätkuvalt tavapärane. Samuti ei nähtu, et kaebaja puhul oleks tegemist isikuga,
kelle suhtes on jätkuvalt põhjendatud olla n-ö kõrgendatud tähelepanu seisundis (vrd nt
korduvad süüteo toimepanijad).
28. Avalik huvi seisneb ka ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise tagamises ehk juba kajastatud
uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises, arvestades seejuures
internetiarhiivi olulisust allikana uurimuste läbiviimiseks ja selle tasuta kättesaadavust. Kuigi
vaidlusalustes artiklites kajastatud sündmustiku osas võib tänasel päeval esineda teatav avalik
huvi, siis kaebaja isikuandmete töötlemise lõpetamine (sh täisnime avaldamine) ei tähenda
tingimata ajaloo moonutamist, kui avalik huvi esineb eelkõige artiklis kirjeldatud sündmustiku
osas. Isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende
töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik.5 Juhul kui vaidlusalustes artiklites toimub kaebaja
isikuandmete töötlemine ajakirjanduse teisese funktsiooni täitmise eesmärgil (ajaloo
säilitamine ja hilisem teabe kättesaadavaks tegemine), tuleb hinnata, mis on selle eesmärgi
täitmise seisukohal vajalik andmekoosseis.
5
Minimaalsuse põhimõte. IKÜM pp 39
7 (10)
29. Eeltoodust tulenevalt on AKI seisukohal, et käesoleval hetkel puudub avalik huvi kaebaja kui
isiku ja tema andmete jätkuva kajastamise vastu.
V. Negatiivsed tagajärjed, mida teabe jätkuv kättesaadavus internetis isikule
põhjustab
30. Eesti kohtupraktika kohaselt tuleb ülemäärase kahjustamise hindamisel muuhulgas arvestada
Euroopa Kohtu ja EIK praktikas loodud kriteeriumidega.6 Tasakaalu saavutamiseks õiguse
eraelu puutumatuse austamisele ja sõnavabaduse vahel, on EIK välja kujundanud rea
asjakohaseid kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta, nende hulka kuuluvad:
- panus avalikes huvides toimuvasse debatti,
- andmesubjekti tuntus,
- avaldatud materjali sisu (ehk teema),
- andmesubjekti eelnev käitumine,
- avaldatud materjali vorm ja tagajärg,
- kõnealuse teabe omandamise asjaolud ja teabe paikapidavus (ehk teabe hankimise viis ja
paikapidavus)
- kas vastutaval töötlejal oli võimalus võtta kasutusele meetmeid, mis vähendaks eraelu
puutumatusele riivet.7
31. Andmetöötleja on leidnud, et avalik huvi loetakse kestvaks, kui isikul, kelle andmeid
avaldatakse, on ühiskonnas suurt usaldusväärsust eeldav positsioon. X amet tol hetkel oli /../,
nüüdseks /../, mis eeldab suurt usaldusväärsust. Seega on meedia hinnangul avalik huvi nii
teema kui ka andmesubjekti isiku vastu säilinud. Väidetava otsuse puudumine ei saa ühelgi
juhul tõendada /../.
32. AKI märgib, et avaliku huvi olemasolu ei sõltu üksnes andmesubjekti ametipositsioonist ega
eeldatava usaldusväärsuse astmest. AKI nõustub, et /../ on ühiskonnas suurt usaldusväärsust
eeldav positsioon, eeldab suuremat vastutust ja usaldusväärsust, kuid see väide ainuüksi ei
õigusta isikuandmete avaldamist. Avalik huvi peab olema sisuline ja ajas püsiv, mitte lähtuma
üksnes ametipositsioonist või eeldatavast usaldusväärsusest.8 Käesoleval juhul ei ole isik enam
ligi … aastat /../ töötanud ning seega ei saa väidetav seos /../ enam õigustada jätkuvat avalikku
huvi tema isikuandmete avaldamise vastu. Ka asjaolu, et isik töötab praegu /../, ei saa
automaatselt kaasa tuua kestvat ja ajas muutumatult püsivat avalikku huvi. /../ amet eeldab küll
usaldusväärsust patsientide suhtes, kuid see on olemuslikult /../ rajanev valdkond. Avaliku huvi
olemasolu ei saa tuletada üksnes ametipositsioonist – vajalik on konkreetne ja sisuline põhjus,
miks kaebaja isikuandmete avaldamine oleks ühiskonna kui terviku jaoks praegusel hetkel
oluline ning ajas aktuaalne.
33. Kuigi meedia rõhutab avaliku huvi jätkuvat olemasolu ja väidab, et artiklite säilitamine täidab
üldpreventiivset eesmärki, jätab ta siinkohal siiski arvesse võtmata ajalise konteksti, mida AKI
analüüsis II punkti all. Probleemi saab avalikkusele tutvustada üldistatud kujul, ilma et
avaldataks aastakümneid üksikisiku andmeid, mis teda püsivalt kahjustavad.
34. Meedia väide, et /../ otsuse puudumine ei tähenda /../, on põhjendamatu, kuna see asetab
kaebaja avalikku häbiposti. Õigusriigis ei saa lähtuda eeldusest, et tõendamata väide on
jätkuvalt tõene, eriti kui /../ei tuvastanud vastutusele võtmise tagajärgi. Veelgi enam, see
lähenemine rikub süütuse presumptsiooni, mis on kaitstud nii põhiseaduse kui ka
rahvusvaheliste inimõiguste standarditega.
35. Meedia väide, et kaebaja mainet kahjustab tegu ise, mitte selle kajastamine, ei ole veenev.
6
RKHKo 3-3-1-85-15, p-d 19-21
7
EKo C-345/17, Sergejs Buivids, ECLI:EU:C:2019:122, p 66; EIK 28.06.2018 otsus asjas nr 60798/10 ja 65599/10,
M.L. and W.W. v. Germany, p 95 annab sisuliselt samad kriteeriumid veidi teises sõnastuses.
8
Hurbain vs Belgia ja Google Spain (C-131/12)
8 (10)
Avalikkuse teadvuses eksisteerib tegu ainult meediakajastuse kaudu, mistõttu just artiklitest
kättesaadav teave kujundab isiku kujutist ja takistab tema edasist elu- ja tööalast arengut. Kui
/../, muutub nende lõputu levitamine mitte enam ajakirjandusliku ülesande täitmiseks, vaid
isiku virtuaalseks karistamiseks. Seetõttu ei õigusta tema täisnime ja fotode piiramatu
kättesaadavus enam avalikkuse huvi, vaid tekitab põhjendamatut ja kestvat kahju tema mainele
ja privaatsusele.
36. Arvesse tuleb ka võtta, et tänapäeva digikeskkonnas ei ole tegemist pelgalt ajaloolise
arhiivimaterjaliga, vaid otsingumootoritest märksõnade kaudu koheselt leitava ja leviva
teabega, mis muudab isiku privaatsuse riive oluliselt intensiivsemaks kui traditsioonilise
paberväljaande kontekstis. See suurendab veelgi vajadust rakendada unustamisõigust, et
tagada õiglane tasakaal avaliku huvi ja isiku põhiõiguste vahel.
37. AKI on seisukohal, et andmetöötleja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, mis põhjendaks
jätkuvat kaebaja isikuandmete avaldamist veel ligi /../ aastat hiljem. Eeltoodud argumentidele
tuginedes tuleb pigem asuda seisukohale, et kaebaja isikuandmete jätkuv töötlemine kahjustab
ülemääraselt tema õigusi.
VI. Teabe kättesaadavuse määr digitaalarhiivis ja teabe kustutamise mõju
38. Artiklid, mis kajastavad kaebaja kohta esitatud väiteid, on igale inimesele tasuta ja piiranguteta
kättesaadavad nii otsingumootorite kaudu kui väljaannete digiarhiivis, mis tähendab, et teave
on igaühele hõlpsasti ligipääsetav. Seda tuleb arvestada, sest sellises kontekstis kahjustab teabe
hõlbus levitamine ja ligipääs kaebaja õigusi, sealhulgas tema mainet ja privaatsust. EIK on
Hurbain vs. Belgia lahendi p-s 116 selgitanud, et digitaalarhiividel on isikutele oluliselt suurem
eraeluline mõju kui paberarhiividel. Ka Delfi veebilehelt on võimalik isikuandmed leida vaid
paari klikiga, eriti arvestades, et artiklid on igaühele tasuta ja piiranguteta kättesaadavad.
39. Digitaalsete arhiivide eripära tõttu on seal talletatud teave kergesti leitav, pidevalt kättesaadav
ja korduvkasutatav. See tähendab, et isegi ammu avaldatud artiklid võivad igal ajal taas esile
kerkida ning kahjustada inimese eraelu luues olukorra, kus mainekahju ei ole ajaliselt piiratud.
Otsingumootorite ja algoritmide kaudu võimendub see mõju veelgi, kuna vananenud ja
sensatsioonilise sisuga lood tõstetakse sageli esile, mis toob kaasa korduva ja süveneva riive.
Antud olukorras tuleb tasakaalustada avalikkuse õigus teabele ja ajakirjandusvabadus ühelt
poolt ning isiku õigused privaatsusele, heale nimele ja süütuse presumptsioonile teiselt poolt.
Avalikkuse huvi sündmuse vastu ei eelda tingimata konkreetse isiku nime igavest avaldamist,
eriti kui süü pole kunagi kohtus tõendatud või süüdistused on vananenud.
40. Pseudonüümimine ja fotode eemaldamine on proportsionaalne abinõu, mis ei kustuta ajalugu,
vaid vähendab ebaõiglast mõju inimese elule. Nime ja foto eemaldamine artiklist jätab alles
sündmuse kirjelduse, säilitades avalikkuse õiguse teada, kuid piirab vananenud või eksitava
info ülemäärast levikut konkreetse isiku suunal. See on kooskõlas süütuse presumptsiooni,
õiguse olla unustatud ja inimväärikuse kaitsega. Seetõttu on praeguses olukorras isikuandmete
kustutamine või vähemalt nende pseudonüümimine vajalik, et vältida isiku maine ja õiguste
jätkuvat kahjustamist digikeskkonnas. Tegemist on meetmega, mis on ühtaegu tõhus isiku
õiguste kaitsel ning kõige vähem piirav ajakirjandusvabaduse suhtes.
VII. Kokkuvõte
41. Avalik huvi nii teema kui isiku vastu peab olema reaalne ja põhjendatud, mitte pelgalt
ajakirjanduse huvist lähtuv üldine info kättesaadavus. IKÜM art 17 põhine unustamisõigus
peab olema tasakaalus sõnavabadusega, kuid kui avaldamine põhjustab ülemäärast kahju ja ei
ole enam aktuaalne, tuleb kaaluda isikuandmete eemaldamist või piiratud kättesaadavust.
Lisaks tuleb arvestada, et digiarhiivide püsiv ja hõlpsasti leitav sisu moonutab isiku eluloolist
narratiivi, jättes mulje, et vana ja /../on endiselt asjakohane. Selline olukord mitte ainult ei
kahjusta isiku mainet ja privaatsust, vaid võib ka takistada tema sotsiaalset ja tööalast
9 (10)
eneseteostust, muutes igapäevase elu põhjendamatult raskeks.
42. Arvestades kaebuses toodud asjaolusid ja tõendeid ning meedia selgitusi leiab inspektsioon, et
AS Ekspress Grupp poolt avaldatud artiklites isikuandmete sellisel kujul jätkuv avaldamine
kahjustab antud juhul kaebajat ülemäära, sest avaldatud asjaolude ja sündmuste (mh kaebajate
isikuandmete) osas on avaliku huvi ulatus AKI hinnangul ajas muutunud võrreldes artikli
avaldamise hetkega ning isikuandmete jätkuv töötlemine on muutunud isikut ülemäära
kahjustavaks. Avaliku huvi puudumisel kaebaja isiku (sh isikuandmete) vastu ei ole kaebaja
isikuandmete jätkuv töötlemine artiklites põhjendatud ega proportsionaalne ning isikuandmete
jätkuv avalikustamine kahjustab kaebaja kui andmesubjekti eraelu.
43. Eelnevast tulenevalt leiab inspektsioon, et ajakirjanduslikul eesmärgil vaidlusalustes artiklites
kaebaja isikuandmete avalikustamiseks ei ole täidetud kõik IKS §-ga 4 ettenähtud avaldamise
eeldused avaliku huvi puudumise ja kaebaja õiguste ülemäärase kahjustamise tõttu. Juhul, kui
isikuandmete töötlemiseks puudub õigusaktist tulenev alus, on isikuandmete töötlemine
lubamatu.
44. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 58 lõikele 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse
artikkel 58 lõike 2 punktile c ja g on inspektsioonil õigus anda korraldus rahuldada
andmesubjekti isikuandmete kustutamise taotlused käesoleva ettekirjutuse viidatud artiklites,
mis puudutavad X isikuandmete avalikustamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Jürgenstein
jurist
peadirektori volitusel
10 (10)