ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1294-3237-26
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kaire Jürgenstein
Ettekirjutuse tegemise aeg 31.07.2025 Tallinnas
ja koht
Ettekirjutuse adressaat – Eesti Rahvusringhääling
isikuandmete töötleja Registrikood: 74002322
Aadress: Kesklinna linnaosa, F. R. Kreutzwaldi tn 14, Tallinn,
Harju Maakond 15029
e-posti aadress: [email protected]
Isikuandmete töötleja Juhatuse liikmed
vastutav isik
RESOLUTSIOON
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1, lg 2 p 8, § 58 lg 1 ning isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikli 58 lg 2 punktide a, c ja f alusel, samuti arvestades sama lõike
punkti g teeb Andmekaitse Inspektsioon täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:
- eemaldada käesolevas ettekirjutuses-hoiatuses viidatud Eesti Rahvusringhäälingu
artiklitest XXX fotod ja nimi ning asendada nimi initsiaalidega või tähemärkidega.
Andmekaitse Inspektsioon määrab ettekirjutuse täitmise tähtajaks 13.08.2025. Ettekirjutuse
täitmisest teatada hiljemalt selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsiooni e-posti aadressil
[email protected].
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse (sel juhul ei saa enam
samas asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
SUNNIRAHA HOIATUS
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 60 alusel:
Sunniraha 200 eurot iga artikliga seotud rikkumise eest.
Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha,
edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale
kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VÄÄRTEOKARISTUSE HOIATUS
Isikuandmete kaitse üldmääruse art 58 lg 2 kohase ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse
algatada väärteomenetlus isikuandmete kaitse seaduse § 69 tunnustel. Selle teo eest võidakse
füüsilist isikut karistada rahatrahviga. Väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse
Inspektsioon.
FAKTILISED ASJAOLUD
XXX esitas 11.12.2023 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles palus AKI-l algatada
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) suhtes järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §
4 rikkumise tuvastamiseks ning ERR-i kohustamiseks eemaldada kaebajat puudutavates artiklites
(edaspidi ERR-i artiklid) XXX fotod ning asendama XXX eesnimi ja perekonnanimi
pseudonüümiga või tähemärgiga.
Järelevalvemenetluse käigus saatis AKI 14.02.2024 Eesti Rahvusringhäälingule järelepärimise
nr 2.1.-1/24/78-159-2, soovides põhjendusi ja selgitust, millistel alustel kõnealuseid isikuandmeid
töödeldakse ja jätkuvalt avaldatakse. Järelepärimisele vastas andmetöötleja 28.02.2024 nr 2.1.-
1/24/78-159-4, milles esitas omapoolse seisukoha andmetöötluse õiguspärasusest.
28.06.2024 lõpetas AKI menetluse, leides, et teabevabaduse õigus kaalus üles privaatsusõiguse,
mille peale kaebaja pöördus halduskohtusse. Tallinna Halduskohtus hindas isiku privaatsusõiguse
kaalukamaks teabevabadusest ning kohustas Tallinna Halduskohtu 10.01.2025 otsusega
haldusasjas nr 3-24-2086 inspektsiooni uuesti lahendama XXX 11.12.2023 kaebust.
AKI saatis 16.04.2025 andmetöötlejale ettepaneku nr 2.1.-1/23/1294-3237-14 kaebaja fotode ja
nime eemaldamiseks või nime tähemärkidega asendamiseks. Andmetöötleja vastas ettepanekule
30.04.2025, keeldudes ettepanekut täitmast, kuid pakkudes alternatiivina võimaluse andmete
deindekseerimiseks. AKI edastas andmetöötleja deindekseerimise pakkumise kaebajale, küsides
arvamust deindekseerimise sobivuse kohta andmetöötluse piiramise meetmena. Kaebaja ei
nõustunud andmetöötleja pakutud alternatiiviga, pidades meedet ebasobivaks.
Ettekirjutuse tegemise seisuga olid kaebaja isikuandmed eeltoodud artiklites endiselt avalikud.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELGITUS:
Eesti Rahvusringhääling (ERR) jäi oma 30.04.2025 vastuskirjas varasemalt esitatud põhjenduste
ja selgituste juurde ning ei pea põhjendatuks artiklite anonüümimist.
Andmetöötleja hinnangul on praeguse ettepaneku koostamisel pööratud liialt suurt tähelepanu
kaebaja eraelu puutumatusele. Samas on jäetud arvestamata Euroopa Inimõiguste Konventsiooni
artikli 10 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 sätestatud sõna- ja teabevabaduse põhimõtted ning
olulised kaalutlused, mis puudutavad meediaväljaannete arhiivide terviklikkuse säilitamist.
Ajakirjanikud kajastasid mitme aasta jooksul kohtumenetlust nii Eestis kui USAs, rõhutades
artiklites õigete faktide ja ajalooliselt oluliste sündmuste olulisust. Andmetöötleja tõi esile, et
12–13 aasta tagune aeg kuulub lähiminevikku, mistõttu ei saa pidada artiklite avaldamise ega
kaebaja tegude kajastamise ajavahemikku ebaproportsionaalselt pikaks.
Andmetöötleja ei nõustu kohtu seisukohaga, et anonüümseks muutmine digiarhiivis ei ole
2 (8)
sekkumine ajakirjandusvabadusse. Tegemist on artiklite muutmisega, mis mõjutab
meediaarhiivide terviklikkust ja seda kaitseb Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10.
Kohtu väide, et artikleid hoitakse „igaks juhuks“, ei kajasta õigesti ajaloolise säilitamise tähtsust.
Samuti on vaidluse keskmes eraelu puutumatuse ja avaliku huvi vahelise tasakaalu kaalumine,
kuid kohtu hinnangus on rõhk liigselt eraelu puutumatusel, jättes sõnavabaduse aspekti
tahaplaanile.
Andmetöötleja rõhutab, et anonüümimine kahjustab artiklite usaldusväärsust ja
ajakirjandusvabadust. Kaebaja ei olnud kõrvaltegelane, vaid keskne isik avaliku raha
väärkasutamise ja kriminaalmenetluse kontekstis. Sellistel juhtudel tuleb arvestada avaliku huvi ja
kajastamisega kaasnevate tagajärgedega. Ajakirjandusel peab olema õigus otsustada, mida
kajastada, ning kõnealused sündmused pälvisid tähelepanu ka teistelt suurematelt
meediaväljaannetelt.
Andmetöötleja hinnangul näitab jätkuvat avalikku huvi ka asjaolu, et kaebaja üritas 2024. aastal
meediakaebusega seotud kohtuasjas takistada avalikku kajastust, taotledes istungi kinniseks
kuulutamist. Pretsedenditu kahjunõue meediaväljaande vastu viitab soovile ajakirjandust
vaigistada. Juhtum ja isiku varasem tegevus on seetõttu endiselt avaliku huvi objektiks. Samuti
viitab ERR kohtunike eriarvamusele EIK lahendis Hurbain vs Belgia, mille kohaselt võiks
eelistada andmete otsingumootorites kättesaamatuks tegemist anonüümimise asemel.
ERR hinnangul oleks andmete otsingumootoris kättesaadavuse piiramine esmane ja
ajakirjandusvabadust vähem riivav meede.
Samuti märkis andmetöötleja, et edaspidi võiks meediaväljaande kaasata kolmanda isikuna kui
AKI otsuse vaidlustamine kohtus võib mõjutada tema õigusi ja kohustusi, et tagada võimalus
esitada oma seisukohad.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
1. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punktidele b ja c tohib isikuandmeid
töödelda vaid selgelt määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei tohi
kasutada viisil, mis ei ole nende algse eesmärgiga kooskõlas. Antud juhul oli artiklite esialgne
eesmärk teavitada avalikkust konkreetsetest sündmustest ja kohtumenetlustest. Eesmärki tuleb
aga taas hinnata aastaid hiljem, kui uudisväärtus on ajas kadunud ja isiku elukäik on muutunud,
siis kas tema nime jätkuv kuvamine digiarhiivis on endiselt vajalik. Kui seda eesmärki saab
täita vähesemate andmete töötlemisega, nagu anonüümseks muutmisega, tuleb seda eelistada,
et mitte sekkuda isiku õigustesse rohkem, kui on vajalik.1
2. IKÜM artikli 17 alusel on isikul õigus nõuda andmetöötlejalt, et kustutataks temaga seotud
isikuandmed. Isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist ja vastutaval töötlejal kohustus
need kustutada, kui isikuandmeid ei ole enam vaja sel eesmärgil, milleks need on kogutud või
muul viisil töödeldud; inimene võtab nõusoleku tagasi ja muid aluseid töötlemise jätkamiseks
ei ole; inimene esitab vastuväite ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjusi. Kui
varasem kajastus on muutunud ajalooliseks ja isik ei ole enam avaliku tähelepanu objekt, võib
tema nime eemaldamine artiklist olla õigustatud. Seda enam, kui see ei muuda artikli sisu ega
välista üldsuse võimalust saada teavet toimunu kohta. IKÜM art 17 lõike 3 järgi ei saa andmete
kustutamist nõuda sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse
õiguse teostamiseks. Samas kui isikuandmete avalikustamiseks puudub avalik huvi või see
kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi, tuleb isikuandmete avalikustamine lõpetada.
3. IKÜM art 21 lõikest 1 tulenevalt on andmesubjektil õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes
esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub
1
Isikuandmete kaitse seaduse seletuskiri, § 4.
3 (8)
IKÜM art 6 lg 1 punkti f alusel. Kusjuures vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja
arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis
kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise
või kaitsmise eesmärgil. Antud juhul on kaebaja oma taotlusega andmetöötleja poole
pöördunud ning AKI-le esitatud kaebusega esitanud vastuväite IKÜM art 21 lõike 1 mõistes.
4. Käesolevas asjas tugineb andmetöötleja isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõike 1 punktile f, mille kohaselt on töötlemine lubatud, kui see
on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, tingimusel et
andmesubjekti õigused ja vabadused ei kaalu neid huve üles. Eesti siseriiklikus õiguses
täpsustab seda regulatsiooni isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4, mille kohaselt on
isikuandmete töötlemine lubatud muu hulgas siis, kui see on vajalik õigustatud huvi alusel ja
kui seejuures ei rikuta ebaproportsionaalselt andmesubjekti õigusi. Ajakirjandusliku sisu puhul
tuleb seejuures arvestada ka IKS § 4 lg-t 2, mis sätestab andmetöötluse lubatavuse
ajakirjanduslikul eesmärgil.
5. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt kuuluvad eraelu kaitsesfääri igasugused
andmed isiku kohta. Kuid eraelu puutumatus ei ole absoluutne õigus – seda piiravad teiste
isikute õigused. Muuhulgas on eraelu puutumatust piiratud ka väljendusvabaduse kaitseks.2
Selline piirang sisaldub ka isikuandmete kaitse seaduses, mille § 4 kohaselt võib isikuandmeid
ilma inimese enda nõusolekuta avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil järgmiste tingimuste
üheaegse täitmise korral:
1) konkreetse isiku identiteedi avalikustamiseks on avalik huvi,
2) seda tehakse kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning
3) andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt selle inimese õigusi
Järgnevalt analüüsib AKI nimetatud kriteeriumite täitmist antud olukorras.
I. Avalik huvi
6. Artiklid kajastavad XXX. Avaliku huvi esinemise korral tuleb eristada, kas avalikkuse huvi on
suunatud üksnes kajastatud sündmusele või ulatub see ka konkreetse isiku tuvastamisele. Isiku
nimeline kajastamine võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui see on vajalik avaliku huvi
realiseerimiseks, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes ning kooskõlas isiku põhiõigustega,
eelkõige õigusega eraelu puutumatusele. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha
konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid
tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse.
7. Avaliku huvi osas on kohtupraktikas leitud, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse
olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi
määratlemisel.3 Ajakirjandusvabadus on oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuid see ei anna
meediale absoluutset õigust säilitada kõiki isikuandmeid määramatuks ajaks. Kui kajastatavad
sündmused ei oma enam laiemat mõju ühiskonnale ega avalikku huvi, tuleb andmesubjekti
õigusi eelistada.
8. AKI hinnangul ei ole kaebaja tänapäeval enam avaliku elu tegelane ega oma rolli, mis seaks
ta püsivalt avalikkuse huvi alla. Kaebaja ei ole meedias ja oma tegemistes silma paistanud, on
XXX. Samuti ei leia isiku praeguse tegevuse kohta teavet kui kasutada avalikke
otsingumootoreid. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid, et tema tegevus mõjutaks ühiskonda
laiemalt või puudutaks avalikkuse õigust saada teavet oluliste ühiskondlike arengute kohta.
2
Nii Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lg 2 kui põhiseaduse § 26 kohaselt võib eraelu puutumatust piirata
ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
3
Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusajas nr 3-3-1-85-15, p 23; EIK otsus Hurbain vs. Belgia (p-d 100‒104 ja seal
viidatud kohtupraktika)
4 (8)
Isiku käitumine viitab sellele, et ta ei soovi olla meediakajastuste objektiks. Ka Tallinna
Halduskohus on möönnud, et tegemist ei ole avaliku elu tegelasega, isik ei ole selleks
muutunud ka aja möödudes ning tema hilisemad tegemised ei ole uudisekünnist ületanud.4
Eelnevast tulenevalt ei saa õigustada tema isikuandmete säilitamist või levitamist üldsusele
ajakirjandusvabaduse sildi all.
9. Ajakirjandus võib uurida ja kajastada majandusliku kuritarvitamise ja võimupositsioonide
väärkasutamisega seotud teemasid, võttes arvesse, et selline kajastus ei ületaks isiku õiguste
kaitse piire. Inspektsiooni hinnangul ei anna kaebaja isikuandmete avalikustamine lisaväärtust
ühiskondlikule debatile seoses aastatetaguse kriminaalsüüdistusega, sest debati mõte on välja
tuua, kas kuritegu ja otsustusprotsessid on olnud õiguspärased või mitte. Üksiku konkreetse
inimese isikuandmete avalikustamine ei aita kaasa ühiskondlikule debatile. Antud juhul ei ole
kaebaja identiteedi vastu tekkinud sellist avalikku huvi, mis õigustaks tema isikuandmete
väljatoomist ning oleks kaalukam, kui isiku eraelu kaitse ning ajakirjanduslik eesmärk oleks
saavutatav ka ilma isikuandmeid avalikustamata.
Euroopa Kohtu praktikas on sellekohaseks juhtumiks C-73/07, Satakunnan Markkinapörssi
Oy ja Satamedia Oy vs. Suomen virallinen tilasto (SVT), kus kohus rõhutas meediaväljaannete
vastutust isikuandmete ja privaatsuse kaitse tagamisel. Kohus kinnitas, et ajakirjandusliku
vabaduse teostamine ei saa olla põhjenduseks isiku au ja privaatsuse kahjustamiseks, eriti kui
süüdistused on vananenud ja ei ole tänapäeval enam huviorbiidis.
10. AKI möönab, et kelmus kui kuriteosündmus kuulub avaliku huvi alla. Ometi ei pruugi
isikuandmete avaldamine olla vajalik selle mõistmiseks ega sisuliseks käsitlemiseks.
Isikuandmed tuleb eemaldada artiklitest, kui need on ajakohasuse kaotanud või võivad olla
eksitavad. Artiklite sisu saab jääda formaalselt täpseks, kuid kontekst – isiku karistuse
ärakandmine, rehabiliteerumine muudab info avalikustamise tähendust. Isikuandmete
avalikustamine üksnes illustreerival eesmärgil ei ole õiguspärane, kui see ei ole sisuliselt
vajalik teema mõistmiseks ega teeni enam avalikku huvi, vaid kahjustab ebaproportsionaalselt
andmesubjekti õigusi.
11. Avaliku huvi olemasolu väheneb aja jooksul, kuna teave, mis on algselt aktuaalne ja vajalik
avaliku arutelu jaoks, muutub vähem oluliseks, eriti kui tegemist on isiku eraelu puudutava
informatsiooniga. Kõige vanemad artiklid kaebaja kohta avalikustati hetkeseisuga 14 aastat
tagasi, mis on AKI hinnangul ja kohtu seisukohalt võrdlemisi pikk aeg. Kohus on rõhutanud,
et kuigi inimeste usaldust kuritarvitavad kuriteod väga taunimisväärsed, tuleb ka selliste tegude
puhul siiski arvesse võtta nende toimepanemisest möödunud aega koosmõjus toimepanija isiku
ja tema hilisema käitumisega5
Kaebaja ei vaidlusta seda, et vaidlusalustes artiklites isikuandmete avalikustamine oli
avalikustamise ajal õiguspärane, vaid väidab, et õiguspärane ei ole nende jätkuv avaldamine
tema täisnime ja fotodega. Kaebaja näol ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, ta ei ole selleks
muutunud ka aja möödudes ning tema hilisemad tegemised ei ole sattunud avalikkuse
huviorbiiti. Artiklid ei tohiks isiku jaoks kujuneda „virtuaalseks karistusregistriks“, mis teda
terve edasise elu stigmatiseerib ja takistab ühiskonnaelus normaalselt osalemist. Kohus on
juhtinud tähelepanu, et ajas võib teabe olulisus muutuda ja seetõttu ei pruugi see enam teenida
avalikku huvi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas teabe avaldamine põhjustab
andmesubjektile ebamugavust või kahju, mille ulatus ületab avaliku huvi vajaduse.6
12. AKI möönab, et ajakirjandusel on õigus kajastada avaliku huvi all olevaid süüdimõistvaid
otsuseid, kuid see peab toimuma viisil, mis ei põhjusta ülemäärast kahju ega riku
rehabiliteerunud isikute õigust privaatsusele ja unustamisele.7 Kui artiklite avaldamisest on
4
Tallinna Halduskohtu 10.01.2025 otsuses haldusasjas nr 3-24-2086, p 15.3.
5
Aja mõõdet on käsitletud Euroopa Kohtu praktikas Google Spain vs. AEPD and Mario Costeja González, C-
131/12) p 45 jj.
6
Inglismaa ja Walesi kõrgem kohus (Tsiviilasjade kolleegium): [2018] EWHC 799 (QB). NT1 ja NT2 vs.
Ühendkuningriik (2018) p 223.
7
Google Spain vs. AEPD and Mario Costeja González C-131/12) p 45 jj
5 (8)
möödunud pikaajaline periood ja kajastatud isik ei ole enam avalikus elus sama rolliga seotud,
on unustamisõiguse rakendamine põhjendatud, kuna teabe aktuaalsus ja avaliku huvi vajadus
on aja jooksul vähenenud. Sündmustest on möödas üle 14 aasta, mis on pikk aeg ning avalik
huvi isiku vastu on märkimisväärselt vähenenud, mistõttu riive isiku eraelule on intensiivsem.
13. AKI hinnangul ei ole ERR kui andmetöötleja esitanud piisavaid ja veenvaid argumente selle
kohta, miks konkreetse isiku isikuandmete avalikustamine üle 14 aasta möödunud sündmuste
kontekstis teeniks avalikkuse huvi.
14. AKI on seisukohal, et antud juhul puudub avalik huvi kaebaja isiku vastu.
II. Ajakirjanduseetika nõuded
15. Ajakirjanduslikul eesmärgil artiklite avaldamisel peab avaldaja järgima ka ajakirjanduseetika
koodeksit. Ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada
tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduseetika põhimõtete
hulka kuuluvad muuhulgas ajakirjaniku sõltumatus, erapooletus, tasakaalustatus, materjali ja
informatsiooni kontrollitavus ja vastulause andmise võimaldamine.
16. Järelevalvemenetluse käigus ei tuvastanud AKI kajastatu sisust vastuolu viidatud
ajakirjanduseetika koodeksiga. Tõendamist pole leidnud, et vastutav töötleja oleks kajastanud
ebaõigeid faktiväiteid või oleks kajastatud ebaõiget/moonutatud informatsiooni. Artiklites
avaldatu tugineb allikate ütlustele ning kohtuotsusele.
17. Eeltoodut arvesse võttes ei ole AKI tuvastanud ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist ning
AKI-le teadaolevalt ei ole Pressinõukogu vastupidist leidnud.
III. Kaebaja õiguste ülemäärane kahjustamine
18. EIK praktika kohaselt kuuluvad eraelu kaitsesfääri igasugused andmed isiku kohta. Kuid
eraelu puutumatus ei ole absoluutne õigus – seda piiravad teiste isikute õigused. Muuhulgas
on eraelu puutumatust piiratud ka väljendusvabaduse kaitseks. 8 IKS §-is 4 sätestatud erisuse
olemus seisneb isikuandmete kaitse kaudu tasakaalu leidmises kahe põhiõiguse vahel
– sõnavabadus versus õigus eraelu kaitsele. Andmesubjekti õiguste kaitse on ajakirjandusliku
eesmärgi puhul väiksem ning sätestatud, et ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötleja
peab analüüsima, kas töötlemisega ei kaasne ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste
kahjustamist. Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole
ülemäärane, on lubatud isikuandmeid töödelda.
19. Kaebaja esitatud argument, et tema XXX ERR digitaalarhiivis oleva sisu tõttu, saab tõeks
osutumisel tõsiseks takistuseks. Ka AKI jaoks on eluliselt usutav, et vaidlusalustes artiklites
kajastatud asjaolud ja sündmused võivad olla takistavaks teguriks teatud töökohtadel ja
ametites kandideerimisel.
Asjas juhtis kohus tähelepanu ka faktile, et kui XXX, siis tuleb kaaluda ajakirjanduses
avaldatava mõju. Sõltumata sellest, kas ajakirjandusel on põhjendatud õigus kajastada isikuga
seotud süüdistusi avaliku huvi põhjendusel, puudub ajakirjandusel õigus XXX. Nagu ka kohus
on samas asjas leidnud, et võimaliku avaliku huvi olemasolu ei põhjenda rehabiliteeritud isiku
õiguste riivet ja ajakirjandusele jääb vabadus kajastada isikule süüks pandud tegusid ainult nii,
et neid ei oleks võimalik seostada XXX.9
Nagu ka kohus on leidnud, ei õigusta võimalik avalik huvi isiku õiguste püsivat riivet. AKI on
seisukohal, et artiklite jätkuv kättesaadavus ERR-i digitaalarhiivis riivab kaebaja õigust
8
Nii Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lg 2 kui põhiseaduse § 26 kohaselt võib eraelu puutumatust piirata
ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
9
Tallinna Halduskohtu 10.01.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-2086, p 15.1.
6 (8)
eraelule ebaproportsionaalselt, kuivõrd see mõjutab XXX. Aja möödudes on avalik huvi
vaidlusaluste sündmuste vastu hääbunud, mistõttu ei ole põhjendatud XXX.
20. Kui ajakirjandus kasutab digiarhiive, tuleks tagada, et see ei muudaks isiku mainele või eraelu
puutumatusele tekitatud kahju ülemääraseks või pidevaks. Seetõttu tuleb teabe avaldamisel
alati hoolikalt arvestada proportsionaalsuse ja kahju minimeerimise põhimõtteid. Artiklid, mis
keskenduvad vananenud info väljatoomisele, kuid ei sisalda piisavat tasakaalu isiku eraelu
kaitse tagamiseks, viivad paratamatult põhjendamatu eraelu riivamiseni.
21. Oluline on ka asjaolu, et artiklid on kättesaadavad internetis ning seega kaebaja isikuandmete
avalikustamine toimus piiramatule hulgale inimestele, mistõttu tuleb arvesse võtta, et
elektrooniliselt kättesaadav materjal jõuab suurema isikute ringini. Internetis andmete
avalikustamine suurendab inimeste haavatavust, kuna antud keskkond on kohati kontrollimatu
ning ei ole võimalik tuvastada, kes on isikuandmetega seotud teabe saanud ja mida selle
teabega edasi tehakse.
22. Arvestades eelnimetatud asjaolusid ja Tallinna Halduskohtu seisukohta on AKI hinnangul
kaebaja isikuandmete avaldamisega kaasnenud eraelu riive ebaproportsionaalselt suur
võrreldes taotletava eesmärgi tähtsusega. Kokkuvõttes leiab inspektsioon, et kaebaja õigusi on
artiklites isikuandmete avaldamisega ülemäära kahjustatud.
IV. Deindekseerimine artiklite kättesaadavuse vahendina
23. Omapoolses ettepanekus tõi andmetöötleja välja deindekseerimise, mis muudaks artiklid
otsingumootoritele kättesaamatuks ja tagaks meedia õiguste parima tasakaalu ja oleks
ajakirjandusvabadust kõige vähem riivav meede. AKI edastas andmetöötleja ettepaneku
kaebajale. Kaebaja ei nõustunud pakutava meetmega, pidades seda vähetõhusaks ja
ebasobivaks.
24. AKI nõustub kaebajaga ja leiab, et antud juhul ei ole see meede proportsionaalne riive
intensiivsusega. Kui artikli ja selles käsitletava isiku või sündmuse vastu puudub avalik huvi,
ei pruugi deindekseerimine iseenesest olla piisav meede isiku eraelu kaitseks. Kuigi
deindekseerimine võib vähendada andmete leitavust otsingumootorite kaudu, ei kõrvalda see
artikli kättesaadavust ega selle võimalikku kahjulikku mõju isiku mainele ja õigustele. Eriti
olukorras, kus artikkel on vananenud, ei oma enam aktuaalset väärtust ega teeni ühiskondlikku
huvi, võib olla õigustatud selle sisu anonüümimine või täielik eemaldamine. Euroopa
Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et isikuandmete kaitse nõuab
juhtumipõhist lähenemist ning eraelu puutumatuse tagamiseks tuleb rakendada tõhusaid ja
proportsionaalseid meetmeid, mis võivad vajadusel ulatuda kaugemale deindekseerimisest.
25. AKI leiab, et kaebaja puhul ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, ta ei ole selleks muutunud
ka aja möödudes ning tema hilisemad tegemised ei ole uudisekünnist ületanud. Isiku taotlused
meediaväljaannetele ja AKI-le näitavad pigem, et ta soovib meediat vältida. Artiklite
kajastamine ei tohiks isiku jaoks kujuneda „virtuaalseks karistusregistriks“, mis neid terve
edasise elu stigmatiseerib ja võib takistada ühiskonnaelus normaalselt osalemist.
26. Pakutud meetmest deindekseerimine küll vähendaks artiklite kättesaadavust, kuid ei
kõrvaldaks artiklite pikaajalist negatiivset mõju kaebaja eraelule. Deindekseerimine
(otsingutulemustes nähtavuse piiramine) ei ole samaväärne isikuandmete kustutamisega.
Nähtavuse piiramine on üksnes ligipääsu raskendamine, mitte andmetöötluse vähendamine.
Kokkuvõte
27. Arvestades kaebuses toodud asjaolusid ja tõendeid ning meedia selgitusi leiab inspektsioon, et
ERR poolt avaldatud artiklite jätkuv avaldamine kahjustab antud juhul kaebajat ülemäära, sest
avaldatud asjaolude ja sündmuste (mh kaebajate isikuandmete) osas on avaliku huvi ulatus
7 (8)
AKI ja kohtu hinnangul ajas muutunud võrreldes artikli avaldamise hetkega. Eelnevast
tulenevalt leiab inspektsioon, et ajakirjanduslikul eesmärgil vaidlusalustes artiklites kaebaja
isikuandmete avalikustamiseks ei ole täidetud kõik IKS §-ga 4 ettenähtud avaldamise eeldused
avaliku huvi puudumise ja kaebaja õiguste ülemäärase kahjustamise tõttu. Juhul, kui
isikuandmete töötlemiseks puudub õigusaktist tulenev alus, on isikuandmete töötlemine
lubamatu.
28. Ühtlasi leiab AKI, et andmetöötleja on vastutava töötlejana ebapiisavalt hinnanud IKÜM
artiklis 17 lõikes 1 ette nähtud andmesubjekti õigust andmete kustutamisele ning artiklis 21 lg
1 ette nähtud vastuväidet isikuandmete töötlemisele, kuna ei ole arvestatud ajafaktorit, teabe
asjakohasuse vähenemist, avaliku huvi taandumist ega andmete töötlemise ülemäärast mõju
andmesubjekti eraelule ja sotsiaalsele toimimisele.
29. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 58 lõikele 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse
artikkel 58 lõike 2 punktile c ja f on inspektsioonil õigus anda korraldus rahuldada
andmesubjekti isikuandmete kustutamise taotlused viidatud artiklites ning kehtestada ajutine
või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sh töötlemiskeeld. Käesolev ettekirjutus kehtestab
alalise töötlemise piirangu selles osas, mis puudutab XXX isikuandmete avalikustamist
ettekirjutuses viidatud artiklites.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Jürgenstein
jurist
peadirektori volitusel
8 (8)