ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/25/724-1566-19
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Mari-Liis Uprus
Ettekirjutuse tegemise aeg 09.04.2026 Tallinnas
ja koht
Ettekirjutuse adressaat – Kohtutäitur Rannar Liitmaa
isikuandmete töötleja e-posti aadress: [email protected]
Isikuandmete töötleja
vastutav isik Kohtutäitur Rannar Liitmaa (rg-kood 11823160)
RESOLUTSIOON
Isikuandmete kaitse seaduse § 56 lg 1 ja isikuandmete kaitse üldmääruse art 58 lg 2 punkti c
alusel teeb Andmekaitse Inspektsioon kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmiseks kohustusliku
ettekirjutuse:
1) Vaadata uuesti läbi XXX 11.12.2024 taotlus ning anda teavet vastavalt IKÜM art 15
lg-le 1 tema isikuandmete töötlemise asjaolude kohta, kui puuduvad isikuandmetega
tutvumise õiguse piiramise alused ja saata vastus e-posti aadressile XXX;
2) kui esineb alus piirata täielikult või osaliselt kaebaja õigust saada teavet oma
isikuandmete töötlemise kohta, esitada XXX vastav õiguslik alus ning selge
põhjendus, miks teavet ei ole võimalik täielikult või osaliselt väljastada;
3) edastada XXX saadetud vastuse koopia Andmekaitse Inspektsioonile e-posti
aadressile [email protected].
Andmekaitse Inspektsioon määrab ettekirjutuse täitmise tähtajaks 23.04.2026.
Ettekirjutuse täitmisest teatada hiljemalt selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsiooni e-
posti aadressil [email protected].
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse (sel juhul ei saa enam
samas asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
SUNNIRAHA HOIATUS
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 60 alusel:
Sunniraha 1000 eurot.
Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha,
edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale
kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VÄÄRTEOKARISTUSE HOIATUS
Isikuandmete kaitse üldmääruse art 58 lg 2 kohase ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse
algatada väärteomenetlus isikuandmete kaitse seaduse § 69 tunnustel. Selle teo eest võidakse isikut
karistada rahatrahviga. Väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
FAKTILISED ASJAOLUD
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai 16.05.2025 XXX (edaspidi kaebaja) kaebuse, mille kohaselt
pöördus ta mitmel korral, mh 11.12.2024 kohtutäitur Rannar Liitmaa (edaspidi andmetöötleja)
poole taotlusega saada temaga seotud ettevõtte XXX suhtes läbiviidavas täiemenetluses nr XXX
teavet tema kui füüsilise isiku kohta töödeldud isikuandmete kohta.
Kaebaja soovib, et kohtutäitur Rannar Liitmaa vastaks tema isikuandmete töötlemisega seotud
taotlusele ja annaks vastused järgnevatele küsimustele:
1) Mis põhjusel olete kogunud andmeid füüsilise isiku XXX kohta?
2) Millistest allikatest on kohtutäitur omandanud teabe piiratud juurdepääsuga Facebooki grupile
„Pärnu pokkeriklubi turniirid“?
3) Mis asjaoludel kohtutäitur otsustas füüsilise isiku XXX andmeid jagada kolmandate isikutega –
XXX ja XXX?
Kaebaja on saanud andmetöötlejalt 22.11.2024 vastuse, kus muuhulgas on kirjas, et palutud info
ei kuulu avaldamisele.
AKI edastas 16.06.2025 kohtutäiturile XXX taotluse vastamiseks1 kohtutäitur Rannar Liitmaa
äriregistris avaldatud e-posti aadressile [email protected]. AKI palus saata vastuse
koopia AKI e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 28.06.2025.
Kohtutäitur vastas 30.06.2025 AKI-le, et kohtutäituri seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on kohtutäitur
kohustatud hoidma ametisaladust ega tohi avaldada andmeid, mis on saadud seoses
ametitegevusega. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab ammendavalt juhtumid, mil kohtutäituril lasub
kohustus selliseid andmeid avaldada. Kohtutäituri hinnangul puudub hetkel õiguslik alus kaasata
Andmekaitse Inspektsiooni suhtlusesse avaldajaga, sh edastada vastustest koopiaid
Inspektsioonile.
Kuivõrd kaebaja ei saanud 22.11.2024 kohtutäituri vastusest selgitusi andmetöötluse kohta, siis
taotles kaebaja kohtutäituri suhtes järelevalvemenetluse läbiviimist.
AKI alustas isikuandmete kaitse seaduse § 56 lg 3 p 8 alusel järelevalvemenetluse ja saatis
13.08.2025 kohtutäitur Rannar Liitmaale ettepaneku isikuandmete kaitse nõuete paremaks
täitmiseks nr 2.1-1/25/724-1566-7, millele palus tagasisidet hiljemalt 27.08.2025. AKI tegi
kohtutäitur Rannar Liitmaale ettepaneku vastata kaebaja taotlusele ja anda kaebajale vastused tema
taotluses esitatud küsimustele isikuandmete töötlemise kohta, kui kaebaja isikuandmeid on
töödeldud ja kui puuduvad kaebaja õiguse piiramise alused. Kui kaebajale ei saanud tema küsitud
teavet tema isikuandmete töötlemise kohta täies ulatuses või osaliselt väljastada, siis pidi selgitama
kaebajale piirangu põhjuseid ja alust ning esitada vastused AKI esitatud küsimustele.
1 Vastamiseks edastamine 16.06.2025 nr 2.1-1/25/724-1566-2
2 (7)
27.08.2025 selgitas kohtutäitur AKI-le, et andmeid ei ole kogutud, vaid need on saanud XXX,
seega pole kolmandatele isikutele andmeid edastatud. Kaebaja küsimustele kohtutäitur ei
vastatud, samuti ei selgitatud kaebajale tema õiguste piiramist ja selle õiguslikku alust. Selgitusi
anti ainult AKI-le, kaebajale selgitusi ei antud.
27.11.2025 selgitas AKI kohtutäiturile ettepaneku täitmist täiendavalt, mh isikuandmete
töötlemise mõistet IKÜM tähenduses ning IKÜM art 15 taotlusele vastamise ja täitmise nõudeid
ning et küsitud teabe väljastamata jätmisel tuleb andmesubjektile sellist õigust põhjendada, tuues
välja konkreetne õiguslik alus. AKI palus 13.08.2025 tehtud ettepanek täita juhindudes
täiendavatest selgitustest ja vaadata uuesti läbi kaebaja esialgse taotluse.
03.12.2025 kohtutäituri vastuse kohaselt ei ole kohtutäituril selge, millist edasist tegevust või
lisainfot AKI ootab ning lisas, et on 27.08.2025 juba esitanud AKI-le ammendava vastuse.
05.12.2025 selgitas AKI ettepaneku täitmise osas täiendavalt, et kohtutäitur oleks pidanud
kaebajale selgitama andmete töötlemise asjaolusid, ning kui teavet isikule ei väljastata, siis ka
tooma välja õigusliku aluse ja põhjuse väljastamata jätmise kohta ning et vastus „Palutud info ei
kuulu avaldamisele“ ei ole piisav ning seetõttu ei vasta IKÜM-i nõuetele.
AKI on kohtutäituri e-posti aadressile [email protected] edastanud veel täiendavad
meeldetuletused ettepaneku täitmiseks 22.12.2025 ning 22.01.2026. Kohtutäitur ei ole AKI-le
ettekirjutuse koostamise seisuga vastanud ega taotlenud vastamiseks pikendust ning küsinud
täiendavaid selgitusi ettepaneku täitmise kohta.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELGITUS:
27.08.2025 AKI-le esitatud vastuse kohaselt kohtutäitur ei ole füüsilise isiku XXX kohta andmeid
kogunud. Kõnealuse info on kohtutäiturile edastanud XXX. Seega on ilmne, et kohtutäituril ei ole
olnud põhjust ega ka võimalust andmeid kolmandatele isikutele jagada.
03.12.2025 kohtutäituri vastuse kohaselt ei ole kohtutäituril selge, millist edasist tegevust või
lisainfot AKI ootab ning lisas, et on 27.08.2025 juba esitanud AKI-le ammendava vastuse.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
I. Andmetega tutvumise õigus
1. Isikuandmete töötlemist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja sõltuvalt
valdkonnast vastavad eriseadused. Isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv ega vaja
eraldi siseriiklikku ülevõtmist. Selle ühtne ja tõhus kohaldamine peab olema tagatud kogu
Euroopa Liidus.2
2. Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis
väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või
sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. 3 Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki
andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad. Isikuandmete all saab mõista
igasugust teavet, mis konkreetset isikut puudutab. 4
3. Isikuandmete töötlemiseks on igasugune isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,
dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,
päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel
2 IKÜM artikkel 1 ja põhjenduspunktid 7-11
3 IKÜM artikkel 4 punkt 1
4 Euroopa Kohtu otsus Nowak, C-434/16, p-d 34 jj
3 (7)
kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,
kustutamine või hävitamine (IKÜM artikkel 4 punkt 2).
4. IKÜM artikkel 15 annab inimesele õiguse saada teavet, kas tema isikuandmeid töödeldakse,
nendega tutvuda ja soovi korral saada ka neist koopia. Andmetega tutvumise õigus hõlmab
õigust saada ka teavet töötlemise tingimuste kohta – näiteks töötlemise eesmärgi,
säilitamistähtaja, andmete allikate ja vastuvõtjate ning andmete avaldamise kohta. Kui
andmesubjekt esitab taotluse oma andmetega tutvumiseks, tuleb põhimõtteliselt alati esitada
kogu IKÜM artiklis 15 osutatud teave. Seega, kui vastutav töötleja töötleb andmesubjekti
andmeid, esitab vastutav töötleja kogu artikli 15 lõikes 1 osutatud teabe ja vajaduse korral
artikli 15 lõikes 2 osutatud teabe. Vastutav töötleja peab võtma asjakohased meetmed
tagamaks, et teave on täielik, õige ja ajakohane ning vastab võimalikult täpselt andmetöötluse
seisule taotluse saamise ajal. Andmesubjektil on üldjuhul õigus saada täielikku teavet kõigi
teda puudutavate andmete kohta.
Andmetöötlejal on taotluse läbivaatamisel ka kaasaaitamise kohustus, st et andmetöötleja peab
vajaduse korral taotlust täpsustama, et aidata kaasa andmesubjekti õiguste kasutamisele.
Artikkel 12 kohaselt peab vastutav töötleja aktiivselt hõlbustama andmesubjekti õiguste
kasutamist, mis tähendab, et artikkel 15 juurdepääsutaotluse täitmisel ei tohi ta luua ühtegi
põhjendamatut takistust. Andmetöötleja peab tagama, et taotluse esitamine oleks lihtne ja
arusaadav ning andma nõutud teabe selgelt, õigeaegselt ja tasuta. Praktikas tähendab see, et
andmetöötleja peab aitama andmesubjektil saada kätte nii töödeldavad isikuandmed kui ka
kogu artiklis 15 loetletud teabe, tagades, et protsess oleks inimese jaoks võimalikult sujuv. 5
5. Andmetega tutvumise õiguse eesmärk on võimaldada füüsilistel isikutel omada kontrolli neid
puudutavate isikuandmete üle, kuna see võimaldab neil „olla töötlemisest teadlik ja kontrollida
selle seaduslikkust“.6 Samuti on see seotud vastutava töötleja läbipaistvuskohustusega ja
muude andmesubjekti õigustega, mis on sätestatud IKÜM-i III peatükis.7
6. Isikuandmete töötleja vastutab alati ka tema käsutuses olevate isikuandmetega tehtud
toimingute eest ning peab olema valmis nõuetekohast töötlemist ka tõendama
(IKÜM art 5 lõige 2).
II. Andmetega tutvumise õiguse piiramine
7. Isikuandmete kaitse üldmäärus võimaldab kohaldada andmetega tutvumise õiguse suhtes
teatavaid piiranguid. Artikli 15 lõike 4 kohaselt ei tohi andmesubjekti oma andmetest koopia
saamise õigus kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, kuid selle kohaldamine ei tohi
põhjustada andmesubjekti taotluse täielikku tagasilükkamist 8 , artikli 12 lõike 5 järgi võib
keelduda selgelt põhjendamatu või ülemäärase taotluse täitmisest ning artikli 23 lõike 1 järgi
võib liikmesriigi õigusega piirata andmesubjekti õiguste ja andmetöötleja kohustuste ulatust
mh reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste eest kaitsmise eesmärgil.
8. Kohtutäitur ei ole antud juhul selgitanud, millisele konkreetsele alusele ta andmete
väljastamata jätmisel tugines, küll aga kuna kaebaja taotlus puudutab isikuandmete
töötlemisega seotud teabega tutvumist täitemenetluses ning kaebaja ei taotlenud andmetest
koopiat 9 , siis võivad antud juhtumi asjaolusid ja konteksti arvestades kõne alla tulla IKÜM art
23 piirangu alused, mille kohaldamiseks peab seaduslik alus tulenema siseriiklikust õigusest.
5 Suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega . Vastu võetud 28. märtsil 2023, punktid
34, 35
6 Isikuandmete töötlemise põhimõtted on sätestatud IKÜM artiklis 5
7 IKÜM põhjenduspunkt 63. Vt ka Suunised 01/2022, lk 52 -53, punkt 167
8 IKÜM art 15 lg 4 ja põhjenduspunkt 63
9 Artikli 15 lõike 1 punktides a –h sätestatud töötlemist käsitleva täiendava teabe suhtes ei ole artikli 15 lõige 4
kohaldatav.
4 (7)
Nimelt saab andmesubjekti andmetega tutvumise õigust piirata IKÜM artikli 23 alusel
riigisisese õiguse kohaselt, kuid sellisel juhul tuleb viidata konkreetsele õiguslikule alusele,
mis vastab IKÜM art 23 lõike 2 tingimustele. Piirang peab teenima art 23 lg 1 eesmärke ega
tohi olla absoluutne – täielik teabe väljastamata jätmine ei ole lubatav.
Vastutavad töötlejad, kes kavatsevad sellistele piirangutele tugineda, peavad hoolikalt
kontrollima siseriiklike sätete nõudeid ja võtma arvesse kõiki eritingimusi, mis võivad kehtida.
Selliseks tingimuseks võib olla, et andmetega tutvumise õiguse kasutamine lükatakse edasi
ainult ajutiselt või et piirangut kohaldatakse ainult teatavate andmekategooriate suhtes 10 .
9. Euroopa Andmekaitsenõukogu selgitustel ei tohi andmetega tutvumise õiguse piirangud
ulatuda kaugemale, kui IKÜM-i lubatud eranditega ette nähtud, sh juurdepääsuõigust üldse
välistada. Kuigi andmetega tutvumise õigust saab piirata, ei tohi need piirangud muuta õiguse
kasutamist praktikas võimatuks või ülemäära raskeks. 11 Vastupidiste, andmesubjekti õiguste
ulatuslikult piiravate või välistavate riigisiseste erandite kehtestamine oleks vastuolus
IKÜM-i kohaldamise tõhususe põhimõttega ning rikuks Euroopa Liidu põhiõiguse harta
(harta) artiklis 8 sätestatud põhiõigust isikuandmete kaitsele, mille lahutamatuks osaks on
inimese õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega.
10. Kuigi kohtutäitur ei ole teabe väljastamata jätmisel piirangu alust välja toonud, peab AKI
vajalikuks antud juhtumi asjaolusid arvestades selgitada järgnevat. Kohtutäituri kutsesaladuse
hoidmise kohustus tuleneb kohtutäiturile kehtestatud konfidentsiaalsusnõudest (KTS § 11 lg
1), mis piirab kohtutäituri poolt täitemenetluses saadud teabe avaldamist. KTS § 11 lg 3 punkt
1 sätestab aga ka, et kohtutäitur peab avaldama seoses ametitegevusega saadud
andmeid menetlusosalistele. Seega ei ole saladuse hoidmise kohustus absoluutne ning
menetlusosalisele tuleb täitemenetlusega seotud teavet anda.
AKI möönab, et KTS § 11 koosmõjus IKÜM artikliga 23, ei pruugi olla piisavaks ja selgeks
andmesubjekti õiguste piiramise aluseks. Artikkel 23 lg 2 seab nõuded piirangut kehtestavale
regulatsioonile, mis peab olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peab olema
õigussubjektidele ettenähtav. Kui andmetega tutvumise õiguse suhtes kohaldatakse erandeid
või piiranguid, peaks vastutav töötleja sellistel puhkudel hoolikalt kontrollima, milliseid teabe
osi erand puudutab ja esitama kogu teabe, mis ei ole erandiga välistatud, st hindama millises
osas on andmetöötlus kutsesaladusega kaitstud. Näiteks ei pruugi erand mõjutada
isikuandmete töötlemise kinnitamist. Sellest tulenevalt tuleb esitada teave kõigi isikuandmete
kohta ja kogu artikli 15 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave, mille suhtes ei kohaldata erandit või
piirangut.12
11. On aga selge, et sooviga saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ei kaasne
automaatselt õigust saada nt teiste isikute (nt täitemenetluses sissenõudja) andmeid. AKI
selgitab, et isiku taotluse oma isikuandmete kohta teabe saamiseks täiesti rahuldamata jätmine
ei ole enamasti põhjendatud, välja jätta või loetamatuks muuta tuleks üksnes see teave, mis
ohustaks artiklis 23 lg 1 punktides a – j eesmärkide tagamist, nt juhul kui see kahjustaks teiste
isikute õigusi või juhul, kui teave sisaldab täitesaladust. Piirangute rakendamisel tuleb läbi viia
hindamine, kas andmete avaldamine kahjustaks täitemenetluse eesmärk või teiste isikute
õigusi. Selle analüüsi tulemus peaks olema arusaadav ja nähtav ka isikule antavas vastuses, st
vastus peab olema selge ja põhjendatud. Isikule tuleb selgitada, millised andmed väljastatakse,
milliseid mitte, kuidas seda hinnati ning kui andmeid (osaliselt) ei väljastata, siis selgitada,
millisel õiguslikul alusel piirangut rakendati.
III. Andmetega tutvumise taotluse täitmine
10 Suunised 01/2022, lk 5.
11 Suunised 01/2022. Lk 52, punktid 165-166.
12 Euroopa Andmekaitsenõukogu. Suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega .
Versioon 2.1 Vastu võetud 28.03.2023 (edaspidi Suunised 01/2022). Lk 17, p 35 (c)
5 (7)
12. Andmetöötleja peab IKÜM art 12 lõikest 3 tulenevalt vastama andmesubjekti taotlusele tarbetu
viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Kui andmetöötleja ei võta meetmeid
vastavalt andmesubjekti taotlusele, peab ta IKÜM art 12 lõike 4 järgi teavitama andmesubjekti
hiljemalt ühe kuu jooksul selle põhjustest, lihtsalt vastamata jätta ei ole lubatud. Lisaks
selgitame, et lihtsalt õigusi piiravale sättele viitamisest üldjuhul ei piisa, isikule tuleks selgitada
konkreetsest olukorrast lähtuvalt, miks on sättele tuginetud ning teavet (osaliselt) väljastada ei
saa.
13. IKÜM art 12 lõike 2 kohaselt on andmetöötlejal kohustus aidata kaasa andmesubjekti õiguste
kasutamisele. Näiteks võib vastutav töötleja enne vastamist paluda, et andmesubjekt
täpsustaks, millise teabe või milliste töötlemistoimingutega taotlus on seotud (vt ka IKÜM
põhjenduspunkt 63).
Praegusel juhul pöördus kaebaja kohtutäituri poole isikuandmete ja töötlemisega seotud
teabega tutvumise taotlusega, millisel eesmärgil on tema isikuandmeid kogutud, millistest
allikatest teave pärineb ja mis põhjusel otsustas kohtutäitur teavet jagada kolmandate isikutega.
Kohtutäituri 22.11.2024 kaebajale antud vastuses on kirjas, et info ei kuulu avaldamisele.
Kohtutäituri vastusest ilmneb, et kohtutäitur soovib kohaldada andmete väljastamise osas
piirangut. Küll aga, nagu eespool selgitatud, siis tuleb piirangute rakendamisel läbi viia
analüüs, hinnates, kas andmete avaldamine kahjustaks täitemenetluse eesmärk või teiste isikute
õigusi ning selle analüüsi tulemus peaks olema arusaadav ja nähtav ka isikule antavas vastuses,
st vastus peab olema selge ja põhjendatud. Isikule antud vastuses puudus selgitus millist
piirangut antud juhul rakendati, kuidas teabe väljastamata jätmist hinnati ja millisel õiguslikul
alusel õigusi piirati. Seega ei ole isiku taotlusele teabe saamiseks ammendavalt vastatud.
14. AKI märgib ka, et 13.08.2025 ettepanekus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/25/724-1566-7
on palunud AKI kohtutäituril, juhul kui kaebajale teavet (osaliselt) väljastada ei saa, anda
vastavad selgitused AKI-le. Kohtutäitur selgitas 27.08.2025 AKI-le esitatud vastuses, et
kohtutäitur ei ole füüsilise isiku XXX kohta andmeid kogunud. Kõnealuse info on
kohtutäiturile edastanud XXX. Seega on ilmne, et kohtutäituril ei ole olnud põhjust ega ka
võimalust andmeid kolmandatele isikutele jagada. 27.11.2025 ja 05.12.2025 selgitas AKI
ettepaneku täitmise osas täiendavalt mh isikuandmete töötlemise mõistet IKÜM kontekstis,
mh seda, et andmete töötlemiseks saab lugeda ka mh nt seda kui isikuandmeid säilitatakse.
Lisaks selgitas AKI IKÜM art 15 taotlusele vastamise ja täitmise nõudeid ning et küsitud teabe
väljastamata jätmisel tuleb andmesubjektile sellist õigust põhjendada, tuues välja konkreetne
õiguslik alus ning et vastus „Palutud info ei kuulu avaldamisele“ ei vasta IKÜM-i nõuetele,
kuna selline vastus ei ole piisav. AKI palus 13.08.2025 tehtud ettepanek täita juhindudes
täiendavatest selgitustest ja vaadata uuesti läbi kaebaja esialgse taotluse.
15. Euroopa Kohus on öelnud, et kui andmesubjekt peaks leidma, et vastutava töötleja
avalikustatud teave ei ole piisav, et hajutada kahtlusi, mis tal on tekkinud tema isikuandmete
töötlemise seaduslikkuse suhtes, on tal IKÜM artikli 77 lõike 1 alusel õigus esitada kaebus
järelevalveasutusele, kellel on selle määruse artikli 58 lõike 1 punkti a alusel õigus nõuda
vastutavalt töötlejalt kogu teavet, mida ta vajab andmesubjekti kaebuse läbivaatamiseks 13 .
Seega olukorras, kus isikule vastutava töötleja poolt teavet ei väljastata, võib ta pöörduda
järelevalveasutuse poole, et esitada kaebus (IKÜM art 15 lg 1 punkt f ja artikkel 77). Kaebust
lahendades kaalub järelevalveasutus erapooletuna andmesubjekti ja vastutava andmetöötleja
vastandlikke huve ja kontrollib andmete töötlemise õiguspärasust ning andmesubjekti õiguste
teostamise korda. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 58 lõikele 1 ning IKÜM art 58 lg 2
punktile c, on AKI-l õigus nõuda, et vastutav töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses
tema IKÜM-i kohaste õiguste kasutamisega.
13 Euroopa Kohtu 22.06.2023 otsus kohtuasjas nr C-579/21 punkt 82
6 (7)
16. AKI esitas kohtutäiturile selgitused ja meeldetuletused ettepaneku täitmise kohta neljal korral:
27.11.2025, 05.12.2025, 22.12.2025 ning 22.01.2026. Kohtutäitur Rannar Liitmaa ei ole
ettekirjutuse koostamise seisuga AKI-le teadaolevalt kaebaja esialgsele taotlusele
isikuandmete töötlemisega seotud teabega tutvumiseks täielikult vastanud ega põhjendanud
vastamata jätmist ja piirangu õiguslikku alust. IKÜM art 12 lõikest 3 tulenevalt on kohtutäitur
Rannar Liitmaa kui vastutaval töötlejal kohustus vastata andmesubjekti taotlusele kuu aja
jooksul. Kohtutäituril on kohustatud IKÜM art 15 lõike 1 alusel saatma kaebajale teave tema
isikuandmete töötlemise kohta, kui puuduvad kaebaja õiguste piiramise alused. Kui kohtutäitur
Rannar Liitmaa keeldub täielikult või osaliselt rahuldamast andmesubjekti taotluse, peab
andmetöötleja IKÜM art 12 lõike 4 järgi teavitama andmesubjekti meetmete võtmata jätmise
põhjustest, esitades kaebajale selge viide siseriiklikule õigusnormile, mis lubab IKÜM artikkel
23 alusel isiku õigusi piirata ning selgitus, mis tingib sätte kohaldamise ning andmete
väljastamisest (osalise) keeldumise. Samuti peab praegusel juhul kohtutäitur Rannar Liitmaa
edastama vastava info AKI-le.
Lisaks märgib AKI, et 13.08.2025 ettepaneku sisuks oli, et kohtutäitur täidaks IKÜM artikli
15 alusel esitatud taotluse ja esitaks taotletud teabe kaebajale. AKI-le teadaolevalt ei ole
kohtutäitur seda teinud, s.o kaebajale teavet andnud. Kuigi kohtutäitur on AKI-le selgitused
esitanud, selgitab AKI, et IKÜM artikli 15 nõuet ei saa antud juhul lugeda täidetuks üksnes
järelevalveasutusele vastamisega. Teave tuleb esitada isikule, kes seda taotles, sest ainult
kohtutäitur saab hinnata, millises ulatuses tuleb teavet võimalike piirangute tõttu avaldamata
jätta. Seetõttu ei saa AKI ka kohtutäituri vastust kaebajale edastada.
17. Nii kaebaja kui ka AKI on saatnud oma pöördumised andmetöötlejale äriregistris nähtuvale e-
posti aadressile. Andmetöötleja on nii kaebaja kui ka AKI pöördumised kätte saanud ning neile
on ka osaliselt vastatud tuues välja, et info ei kuulu avaldamisele, kuid jättes lisamata
põhjendused ja õigusliku aluse vastamata jätmiseks. AKI on andnud kohtutäitur Rannar
Liitmaale ettepanekule anda kaebajale tema isikuandmete töötlemist puuduvat teavet
vastamiseks mõistliku aja, sh on ettepaneku adressaadil olnud võimalik inspektsioonile
tähtaegselt kirjutada ja põhjendada, kui ettepanekule vastamise tähtaeg on liiga lühike ning
põhjaliku vastuse esitamine nõuaks pikemat vastamise aega. AKI on andmetöötlejal
võimaldanud täpsustada oma kohustuste sisu ja andnud täiendavaid selgitusi.
18. Võttes arvesse, et kohtutäitur Rannar Liitmaa ei ole AKI 13.08.2025 ettepanekut nr 2.1-
1/25/724-1566-7 täielikult täitnud ega AKI täiendavatele meeldetuletustele reageerinud, leiab
AKI, et kohustusliku ettekirjutuse tegemine antud asjas on vajalik haldusmenetluse
efektiivseks läbiviimiseks ja andmesubjekti õiguste teostamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
7 (7)