ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
VAIDEOTSUS
ja
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
avaliku teabe asjas nr. 2.1-3/20/347
Vaideotsuse ja ettekirjutuse Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson
tegija
Vaideotsuse ja ettekirjutuse
09.03.2020 Tallinnas
tegemise aeg ja koht
Vaide esitamise aeg 27.01.2020
Teabevaldaja Politsei- ja Piirivalveamet
aadress: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn
e-posti aadress: [email protected]
Teabevaldaja vastutava isik peadirektor
AS Eesti Ekspress
Vaide esitaja (teabenõudja) aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn
e-posti aadress: [email protected]
Vaide esitaja esindaja Taimi Rosenberg
RESOLUTSIOON:
avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1, § 51 lõike 1 punktide 3 ja 7, haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 85 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 3 alusel
1) teen vaideotsuse vaie rahuldada
2) teen teabevaldajale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:
Politsei- ja Piirivalveametil eemaldada vaide esitaja poolt soovitud teabelt avaliku
teabe seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangud ning väljastada vaide esitajale
tema poolt soovitud teave, kui ei ole tegemist riigisaladusega ning ei ole muud alust teabele
juurdepääsu piirata.
3) määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks 20 märts 2020
AvTS § 52 kohaselt peab teabevaldaja ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul
võtma kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatama sellest Andmekaitse
Inspektsioonile.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Kuivõrd käesoleva otsusega rahuldati vaie täielikult, saab vaide esitaja 30 päeva jooksul
pöörduda halduskohtusse üksnes juhul, kui Andmekaitse Inspektsioon rikkus menetlemisel
vaide esitaja õigusi muul viisil.
Riigiasutus saab käesoleva haldusakti vaidlustada vaidega Andmekaitse Inspektsiooni
peadirektorile või Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 toodud korras.
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
HOIATUS:
Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse
Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku
järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. (AvTS §
10 lõiked 1 ja 4, § 53 lõige 1).
FAKTILISED ASJAOLUD:
1. 3. jaanuaril 2020 esitas AS Ekspress Meedia ajakirjanik Xxxxxx Xxxxxx Politsei- ja
Piirivalveametile teabenõude, milles soovis tutvuda peadirektori 14. juuni 2004. aasta
käskkirjaga nr 141
2. 10. jaanuaril 2020 pikendas Politsei- ja Piirivalveamet teabenõudele vastamise tähtaega kuni
24.01.2020, põhjendades seda dokumendi hindamise vajadusega.
3. 24. jaanuaril 2020 edastas Politsei- Piirivalveamet vaide esitajale tema poolt soovitud
dokumendi, kuid selles oli osa teavet kinni kaetud põhjendusega, et politsei hinnangul vajab
osa dokumendis sisalduvast teabest endiselt kaitset, kuigi piirangu tähtaeg on möödunud.
4. Vaide esitaja eeltooduga ei nõustunud ning esitas Andmekaitse Inspektsioonile teabe osalise
väljastamata jätmise osas vaide.
VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED:
1.Faktilised asjaolud
1.1. 3. jaanuaril 2020 esitas AS Ekspress Meedia ajakirjanik Xxxxx Xxxxxx Politsei ja
Piirivalveametile (PPA) teabenõude, soovides tutvuda peadirektori 14. juuni 2004. aasta
käskkirjaga nr 141 (lisa 1).
1.2. 10. jaanuaril 2020 teatas PPA, et pikendab teabenõudele vastamise tähtaega kuni
24.01.2020, põhjendades seda dokumendi hindamise vajadusega.
1.3. 24. jaanuaril esitas PPA vastuse, millega täitis teabenõude vaid osaliselt (lisa 1).
2. Vaide sisu ja põhjendused
2.1. Soovime vaidlustada PPA poolt AS Ekspress Meedia teabenõude osalise täitmata jätmise.
2.2. Vaidlusalune käskkiri oli tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 35 lg 1 p 9 alusel kuni 14.06.2009.
2.3. AvTS § 40 lg 1 alusel võib asutuseiseseks kasutamiseks mõeldud teabele
juurdepääsupiirangu kehtestada kuni viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada
kuni viie aasta võrra.
2.4. Seega saabus küsitud käskkirja juurdepääsupiirangu tähtaeg juba 14.06.2014.
2 (7)
2.5. Meie hinnangul puudub PPA-l teabenõude osaliseks täitmata jätmiseks õiguslik alus.
2.6. PPA toob osalise keeldumise põhjendusena välja AvTS § 35 lg 1 punktid 5 1 , 9 ja 10.
Nimetatud juurdepääsupiirangu aluseid ei ole aga vaidlusalusele dokumendile kantud. Isegi
kui vastav piirang oleks dokumendile kantud, oleks võimalik asutusesiseseks kasutamiseks
seatud piirang AvTS § 40 lg 1 alusel tänaseks ammu läbi.
2.7. Juhime tähelepanu asjaolule, et AvTS § 35 sätestab küll teabe asutusesiseseks tunnistamise
alused, kuid praegusel juhul on juurdepääsupiirangu tähtaeg möödas ja vaidlusaluse käskkirja
näol on tegemist avaliku teabega.
3. Taotlus
3.1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes avaliku teabe seaduse §-st 46 ja 51 palub AS Ekspress
Meedia teha Andmekaitse Inspektsioonil PPA-le ettekirjutuse ning kohustada PPA teabenõuet
täitma ja väljastama Ekspress Meedia AS-ile PPA peadirektori 14. juuni 2004. aasta käskkiri
nr 141 täies ulatuses.
TEABEVALDAJA PÕHJENDUSED:
Edastame vastused Andmekaitse Inspektsiooni 06.02.2020 järelpärimises esitatud küsimustele.
- Millisel õiguslikul alusel keeldus PPA peale juurdepääsu piirangu lõppemist teabenõudjale
väljastamast dokumenti täies ulatuses?
Selgitasime teabenõudjale oma vastuses, et dokumendi juurdepääsupiirangu tähtaeg on küll
möödunud, kuid PPA hinnangul vajab osa selles sisalduvast teabest endiselt kaitset. Küsitud
käskkiri on loodud 2004. aastal, kuid ka 16 aastat hiljem on KAIRI infosüsteem piisavalt
sarnasel kujul jätkuvalt kriminaalpolitseinike igapäevane töövahend. Kuigi infosüsteemi
pidamise korda on aja jooksul korduvalt muudetud ning 2004. aasta redaktsioon enam ei kehti,
on selles sisalduvad politsei meetmed, taktika ja tehnoloogilised lahendused osaliselt samad.
Seetõttu on PPA hinnangul teabenõude täitmine võimalik vaid osaliselt. Lisasime ka avaliku
teabe seadusest (edaspidi AvTS) alused, millest teabe piiramisel lähtusime:
vastavalt AvTS § 35 lg 1 punktile 51 on kaetud kinni tekstiosad, mis sisaldavad teavet
uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta ning sellise teabe avalikuks tulek võib
raskendada süütegude avastamist või soodustada süütegude toimepanemist.
sama paragrahvi lg 1 punktide 9 ja 10 alusel on kaetud kinni tekstiosad, mis sisaldavad teavet
tehnoloogiliste lahenduste ning turvameetmete kirjelduse kohta.
- Vaide kohaselt oli algselt kehtestatud dokumendile piirang ainult AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel,
kuid teabenõude täitmisest keeldumisel on lisaks märgitud alustena ka AvTS § 35 lg 1 p 51 ja
punkt 10. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 51 lisati AvTS-i 2016. aastal peale ehk siis 12 aastat peale
dokumendi loomist, siis millest tulenevalt leiab PPA, et dokumendile saab eelnimetatud sätte
alusel (mida piirangu maksimaalse kehtimise ajal ei olnud veel olemas) kehtestada piirangu 2
aastat peale maksimaalse piirangu tähtaja lõppemist?
Kõnealuse käskkirja kehtestamise ajal kehtis AvTS § 35 lõike 1 punkt 9 järgmises
redaktsioonis: ”9) seaduses sätestatud muu teave”. 2007. aastal võeti vastus seadus, millega
kohaselt sõnastati punkt 9 järgmiselt:”9) teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid”. Kuigi
RT andmetel kehtis kõnealune versioon 28.12.-31.12.2007, siis tõenäoliselt see ei jõustunudki.
01.01.2008 jõustus punkt 9 hoopis järgmises sõnastuses ”9) teabe turvasüsteemide,
turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta”. Samal kujul kehtib punkt 9 ka täna.
PPA ettepanekul täiendati §-i 35 lõikega 51 sõnastuses ”teabe politsei tegevuse meetodite ja
taktika kohta, kui selle avalikuks tuleks võib raskendada süütegeude avastamist või soodustada
nende toimepanemist”, säte jõustus 01.01.2010. 2016 muudeti seda sätet MTA ettepanekul,
3 (7)
asendades sõna ”politsei” sõnaga ”uurimisasutus”. Muudatuse eesmärgiks oli laiendada
antud sätet ka teistele asutustele, kellele see oli vajalik juurdepääsupiirangute kehtestamiseks.
Eeltoodust nähtuvalt on antud juhul juurdepääsupiirangu kehtestamise alused korduvalt
muutunud. Teabenõude täitmisel on teabevaldajal õigus ja ühtlasi ka kohustus kontrollida
teabele kehtestatud juurdepääsupiirangu aluste asja- ja ajakohasust ning põhjendatud
vajadusel alust/aluseid korrigeerida (täiendada, kehtetuks tunnistada jne).
Seda tegime ka antud teabenõude täitmisel: hindasime ja kaalusime veelkord teabe tundlikkust
ja selle avaldamisega kaasnevate võimalike riskide realiseerumist ning võrdlesime seda täna
kehtiva regulatsiooniga, s.t millises osas on kaitset vajav teave kajastatud ka kehtivas korras.
Selle käigus jõudsime otsuseni, et juurdepääsupiirangu aluseid on lähtuvalt teabe sisust vajalik
täiendada (p 10, 51 ), samuti abistavad juurdepääsupiirangu aluste täiendused teabenõudjal
saada selgemat ülevaadet piirangu jätkuva kehtestamise vajalikkusest. Käesoleval ajal on
infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI pidamise kord kehtestatud peadirektori 05.10.2018
käskkirjaga nr 117 ning sellele on kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lõike 1 punktide
3, 51 , 9 ja 10 alusel.
- Kas PPA hinnangul peaks kõigi eelnimetatud piirangu aluste puhul olema tähtaeg pikem kui
10 aastat? Palun põhjendada seisukohta.
Antud käskkirja puhul on PPA seisukohal, et selles sisalduv teave vajab jätkuvalt osaliselt
kaitset.
Teabenõude täitmisel hindas PPA igakülgselt piirangu jätkuvat vajadust lause lause haaval.
Põhjalikku sisulist hindamist kinnitab ka asjaolu, et hindamisele oli kaasatud valdkonna
erinevad eksperdid, mistõttu võttis teabenõude täitmine täiendavalt aega ning olime ka sunnitud
tähtaega pikendama.
Kinnikaetud tekstilõigud sisaldavad tundlikku teavet, mille avalikuks tulek kahjustab oluliselt
kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamist ja jälitustegevuse läbiviimist ehk looks olukorra,
kus kasutuselolevaid meetmeid ja taktikaid, tehnoloogilisi lahendusi ei oleks enam võimalik
senisel kujul rakendada. Tuleb arvestada, et politsei/uurimisasutuse tegevuse meetodid ja
taktika aastakümneid oluliselt ei muutu.
AvTS § 35 lg 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis kohustab teabevaldajat piirama
teabele juurdepääsu. Kuna nii teabenõude korras küsitud käskkirjas kui ka kehtivas käskkirjas
on analoogsed sätted, siis tekib sisuliselt vastuolu AvTS § 35 lõike 1 ja § 40 lõike 1 vahel, kui
tõlgendada viimati nimetatud sätet selliselt, et juurdepääsupiirangu võib kehtestada ainult 5+5
aastat. Antud teabenõude täitmise menetlus ilmestab vajadust õigusliku regulatsiooni
täiendamiseks, et teatud juhtudel oleks võimalik pikendada piirangu tähtaega kauemaks kui
5+5 aastat (seni, kuni piirangu kehtestamise põhjus püsib).
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
Juurdepääs avalikule teabele
AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kuna vaidlusalune dokument on
loodud Politsei- ja Piirivalveameti poolt avalikke ülesandeid täites, siis on vaidlusaluse
dokumendi puhul tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes.
4 (7)
AvTS § 3 lg-st 2 tulenevalt saab avalikule teabe juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud
korras. Juurdepääsupiirangu alused on ära toodud avaliku teabe seaduse §-s 35 ja valdkondade
eriseadustes.
Ka Riigikohus oma lahendis 3-3-1-5-09 punktis 24 leidnud: „PS § 44 lg-s 2 pannakse kõigile
riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikuile kohustus seaduses sätestatud
korras anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Sellele
kohustusele vastab Eesti kodaniku (ja kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, siis ka Eestis
viibiva välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku) õigus saada nõudmisel vastavat
informatsiooni.
Selle õiguse esemeline kaitseala hõlmab sellist informatsiooni avaliku võimu asutuste tegevuse
kohta, mida need ei levita üldiseks kasutamiseks. Riigi kodanikel ja muudel isikutel peab
avaliku võimu kasutamise läbipaistvuse tagamiseks olema juurdepääs ka infole, mida
riigiasutused mingil põhjusel vabatahtlikult avalikku teabelevisse ei suuna.“
Avalikule teabele juurdepääsu piiramine
AvTS § 35 lg 1 annab loetelu andmetest, millele teabevaldaja on kohustatud kehtestama
juurdepääsupiirangu. Antud juhul puudub vaidlus selles, kas dokument sisaldas piiranguga
teavet. Vaideesemeks on käesoleval juhul dokumendile piirangu kehtestamise tähtaeg.
AvTS § 40 lg 1 sätestab, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse
juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse
möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht
võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise
põhjus püsib. Seega sätestab avaliku teabe seadus üheselt kui pikaks ajaks on võimalik AvTS
§ 35 lõike 1 alusel teabele juurdepääsu piirata. AvTS § 40 lg-st 1 ei tulene õigust pikenda
piirangu tähtaega peale 10 aasta möödumist. Kui Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et mingi sätte
osas on 5+5 tähtaeg lühike, siis tuleks vastavas osa algatada seaduse muudatus, mille alusel on
võimalik kehtestada mingile konkreetsele teabele senisest pikem piirangu tähtaeg. Lubamatu
on olukord, kus dokumentidele kehtestatakse piirangud ilma õigusliku aluseta.
Siinkohal pean vajalikuks märkida, et ka varasemalt on soovitud piirangute kehtimise tähtaega
pikendada, kuid seadusandja ei ole seda pidanud vajalikuks. Nii näiteks sooviti 14.09.2009
algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise
seaduse eelnõus 564 SE täiendada AvTS § 40 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ Käesoleva
seaduse § 35 lõike 1 punkti 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse
juurdepääsupiirang kuni viis aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kahel korral
kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib“.
Sama eelnõu seletuskirjas selgitatakse järgmist: „Avaliku teabe seaduse § 40 täiendatakse uue
lõikega, millega sätestatakse eraldi alus teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi
välissuhtlemist, asutuse siseseks kasutamiseks tunnistamise ajaliseks kehtivuseks 5+5+5 aastat.
Tavapärane tähtaeg on 5 aastat, mida võib ühel korral 5 aasta võrra pikendada. Kümme
aastat võib jääda liiga lühikeseks, et tagada välissuhtlemise kaitse. Seetõttu tuleb teha erand ja
lubada pikendada veel kolmandat korda viieks aastaks“ (eelnõu seletuskirja lk 7 p 2.6).1
17.02.2010 toimunud Riigikogu istungi stenogrammist võib lugeda järgmist: „Avaliku teabe
seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib aga asutuse juht kehtestada asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabele juurdepääsupiirangu viieks aastaks, mida juurdepääsupiirangu püsimise
korral võib pikendada veel viie aasta võrra. Uue sättega soovis Vabariigi Valitsus seega ainult
riigi välissuhtlemist kahjustada võivale teabele kehtestada süsteemi 5 + 5 + 5.
1
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bebb8363-8999-f12e-b587-
f3718b56a685/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse,%20avaliku%20teabe%20seaduse%20ja%20arhiiviseaduse
%20muutmise%20seadus/
5 (7)
Põhiseaduskomisjon, arutanud põhjalikult nimetatud küsimust oma istungitel, leidis, et ei ole
põhjendatud anda kõigile teabevaldajatele võimalus nimetatud pikendamisteks veel viie aasta
võrra. Avaliku teabe seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on teabevaldajaks kõik riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning teatud tingimustel
eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud. On ilmselge, et kõik, kes siin saalis istuvad,
peaksid väga selgelt endale aru andma, et näiteks Välisministeeriumi välissaatkondades
koostatud memod võivad sisaldada hinnanguid selles riigis resideeruvate teiste saadikute
kohta, selle riigi valitsusjuhi või presidendi kohta, nende võimaliku koostöö kohta kolmandate
riikidega või mõningaid kahtlusi, kas üks või teine võib olla seotud ühe või teise
organisatsiooniga, teha kellegagi koostööd jne. Ilmselt saame me kõik sellest aru. Kas aga
peaks kogu nimetatud pikas loetelus loetletud info, mida algne variant sisaldas, olema kaitstud
märkega "ametkondlikuks kasutuseks", see tekitab tõsist kahtlust. /…/ Põhiseaduskomisjoni
istungitel jõudsid komisjoni liikmed järeldusele, et kuna Välisministeerium on põhiline riigi
välissuhtlemist teostav asutus, siis peaks selline pikendamise võimalus laienema ainult neile.
Eelkõige peetakse silmas Välisministeeriumi ja suursaatkondade vahelise memo vormis
toimuva kirjavahetuse (sealhulgas läbirääkimisstrateegiad) tunnistamist asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud infoks.“
Tulenevalt eeltoodust on Riigikogu väljendanud oma seisukohta, et juurdepääsupiiranguga
teabele saab kehtestada piirangu viieks aastaks ning seda on võimalik ühel korral viie aasta
võrra pikendada ning on arutanud erandi tegemist välissuhtlemist kahjustava teabe osas.
Eelnimetatud eelnõu tagasilükkamise põhjuseks oli just see, et Riigikogu leidis, et püütakse
liigselt varjata asutuste valduses olevat informatsiooni ning riik muutuks läbipaistmatuks, mis
ei ole omane avatud demokraatlikule riigile.
Andmekaitse Inspektsioon nõustub Politsei- ja Piirivalveametiga selles, et mõnel juhul võib
tõepoolest olla kümme aastat liiga lühike aeg ning piirangut võib olla vaja dokumendile
kehtestada pikemaks ajaks. Seda eriti just dokumentide osas, mis on tunnistatud
arhiiviväärtuslikuks, kuid piiranguid ei saa siiski pikendada ilma õigusliku aluseta. Ka
Andmekaitse Inspektsioon kui järelevalveasutus, kelle ülesanne on kontrollida piirangute
kehtestamisel seaduse täitmist ei saa siin anda õigust ega luba kehtestada seadusest pikemaid
piirangu tähtaegu.
Oleme nõus Politsei – ja Piirivalveametiga selles, et kuna ajas on muutunud piirangu alused,
siis enne teabenõude täitmist tuleb piirangu alused üle vaadata. Küll aga jääb arusaamtuks
dokumendile (peale kümne aasta möödumist dokumendi loomist, kui dokumendile ei ole enam
võimalik piiranguid kehtestada) sellise piirangu lisamine, mis lisati avaliku teabe seadusesse 12
aastat peale dokumendi loomist (AvTS § 35 lg 1 p 51). Eeltoodu puhul ei olnud tegemist mitte
sätte sõnastuse muutumisega, vaid uue sätte lisamisega seadusesse. Andmekaitse Inspektsioon
on seisukohal, et dokumendile, mille loomisest või saamisest on möödunud rohkem kui 10
aastat, ei saa lisada piirangu aluseid, mis on lisatud seadusesse peale piirangutähtaja
möödumist.
Kuna antud juhul on dokumendi loomisest möödunud pea 16 aastat ning avaliku teabe seadus
ei anna võimalust kehtestada piiranguid pikemaks ajaks kui maksimaalselt 10 aastat, siis ei pea
inspektsioon vajalikuks ka analüüsida soovitud dokumendis kinnikaetud osadele jätkuva
piirangu kehtestamise põhjendatust. Lähtudes aga sellest, et jätkuva piirangu kehtestamise
vajaduse põhjendustes on mitmel korral viidatud seotust riigisaladust kajastava
informatsiooniga, siis tuleks vajadusel hinnata, kas selline teave, mis ka peale 16. aasta
möödumist selle loomisest vajab jätkuvalt kaitset, ei peaks olema kaetud riigisaladusega.
Samuti jääb Andmekaitse Inspektsioonile arusaamatuks, kui Politsei- ja Piirivalveametil oli
arusaadav, et ka peale 10-ne aasta möödumist sisaldab dokument teavet, mis jätkuvalt vajab
kaitset, siis miks ei ole võetud ette samme, et seadustada sellise teabe kaitse seaduslikus korras.
6 (7)
Eeltoodust tulenevalt, kuna avaliku teabe seadus ei anna võimalust kehtestada teabele
piiranguid pikemaks ajaks kui 10 aastat ning Andmekaitse Inspektsioon ei saa siin teha ühelegi
teabevaldajale erandit, siis tuleb Politsei- ja Piirivalveametil vaide esitaja poolt soovitud teabelt
eemalda juurdepääsupiirangud ning väljastada vaide esitajale tema poolt soovitud teave, kui
pole tegemist riigisaladusega ning ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
peainspektor
peadirektori volitusel
7 (7)