ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 03.02.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 03.06.2096
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/21/1550
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsioon
Ettekirjutuse tegemise aeg ja 03.06.2021, Tallinnas
koht
Viimsi Uudised OÜ
Ettekirjutuse adressaat – aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papli tn
isikuandmete töötleja 19-1, 80012
e-posti aadress: [email protected]
Isikuandmete töötleja juhatuse liige
vastutav isik
Koopia kaebajale: xxx
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lõike 1, lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1 ning isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lg 2 ja artikli 6, samuti IKÜM artikli 58 lõike 1 punkt a
ning arvestades sama lõike punkti e ning artikli 58 lõike 2 punkt d alusel teeb inspektsioon
täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:
Esitada IKÜM artikkel 15 alusel XXX-ile koopia tema kohta töödeldavatest
isikuandmetest osas, kus see ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks 18.06.2021. a.
Ettekirjutuse täitmisest teatage hiljemalt selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsioonile.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsioonile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse Tallinna Halduskohtusse (sel juhul ei saa
enam samas asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
SUNNIRAHA HOIATUS:
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 60 alusel:
sunniraha 2000 eurot.
Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu
Tatari 39, Tallinn 10134 / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235
sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad
sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
FAKTILISED ASJAOLUD:
19.04.2021 esitas XXX (kaebaja) oma esindaja XXX-i vahendusel inspektsioonile kaebuse.
21.05.2021 tegi inspektsioon Viimsi Uudised OÜ-le (töötlejale) ettepaneku hiljemalt
31.05.2021 kaebajale kas väljastada kaebajale koopia tema isikuandmetest või keelduda
andmete väljastamisest esitades selleks selge viide siseriiklikule õigusnormile, mis lubab
IKÜM artikkel 23 alusel isiku õigusi piirata.
31.05.2021 saatis töötleja inspektsioonile vastuse, aga ei täitnud ettepanekut.
01.06.2021 tegi inspektsioon töötlejale täpsustuse, et sõltumata edastatud jõustunud
kohtumäärustest, ei ole sellega automaatselt inspektsiooni järelevalvemenetlus lõppenud ja tal
on kohustuslik ettepanek täita. Töötlejale selgitati, et tegemist on kahe eraldiseisva
menetlusega. Samuti pakuti töötlejale võimalust telefonikonsultatsiooniks, kuna viimasest
vastusest selgus, et töötleja on ekslikult aru saanud ettepanekust seoses kolmandate isikute
andmete väljastamisega (ettepanekuga kohustati töötlejal vaid kaebaja andmetest koopiat
väljastama ja sealjuures selgitati, et kolmandate isikute andmete väljastamisest keeldumine
toimub IKÜM artikkel 15 lõige 4 alusel). Aga selgitusvõimalusest töötleja ise keeldus, soovides
suhelda vaid kirjalikult. Seetõttu ei jää inspektsioonil muud üle, kui teha käesolev ettekirjutus.
KAEBAJA SELETUS:
Väljavõte 19.04.2021 kaebusest:
08.12.2020 avaldas portaalipidaja enda veebilehel loo pealkirjaga „Tiitli Viimsi Vedur 2020
said Andres Jaanus ja Märt Puust, Viimsi Piduri tiitliga pärjati XXX“ (lisa 4).1 Nimetatud loo
pdf-väljatrüki lk-l 4 on järgmine tekst:
Viimsi Pidur 2020 on XXX
Vastanute ülekaaluka arvamuse kohaselt (101 häält) andis toimetus tiitli Viimsi Pidur 2020
volikogu Reformierakonna nimekirja asendusliige XXX-ile. .Seega on ta kehtiva õiguse
tähenduses isik, kes valdab avaldajate poolt nõutavaid andmeid ning tal on need andmed
olemas.
Eelnimetatud postitused avaldas Ivo Rull. See on tõendatud läbi
selle, kui liigutada hiirekursor by VIIMSI UUDISED peale, mille
järel avaneb selline link nagu on toodud kõrvalasuval pildil.
Kokkuvõte. 08.12.2020 loo teksti kohaselt pidi vähemalt 101 erinevat inimest saatma
[email protected] enda „hääle“ ja (mõned) ka põhjendused. Seega peab Viimsi
Uudised OÜ-l olema vähemalt 101 erinevat e-kirja, milles suuremal või vähemal määral (aga
minimaalselt nime näol) on töödeldud andmesubjekti isikuandmeid.
Viimsi Uudised OÜ ei ole ajakirjandusväljaanne, mis võik isikuandmete kooskõlastamata
jätmisel tugineda avalikkuse huvile ja ajakirjanduslikule tegevusele. Kuid isegi selle asjaoluta
tulnuks Viimsi Uudised OÜ-l väljastada andmesubjektile teave tema isikuandmete töötlemise
kohta.
19.02.2021 saatis andmesubjekt lepingulise esindaja vahendusel Viimsi Uudised OÜ-le
nõudekirja, milles nõudis muu hulgas ka seda, et Viimsi Uudised OÜ väljastaks
andmesubjektile tema isikuandmeid sisaldavad materjalid (lisad 5 ja 6). Viimsi Uudised OÜ
sai küll nõudekirja kätte, kuid ignoreeris seda (lisa 7).
Alltoodud õiguslikel põhjendustel leiab andmesubjekt, et Viimsi Uudised OÜ rikkus tema
isikuandmete töötlemise nõudeid ning palub Andmekaitse Inspektsioonilt alustada Viimsi
Uudised OÜ suhtes menetlus ning kohustada Viimsi Uudised OÜ-d täitma seadusest tulenev
kohustus anda andmesubjektile teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ning väljastada
1 Arvutivõrgus: https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/tiitli-viimsi-vedur-2020-said-andres-jaanus-ja-mart-puust-
viimsi-piduri-tiitliga-parjati....
andmesubjektile tema kohta kogutud isikuandmed.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELETUS:
31.05.2021 vastuses:
Vastuseks Teie poolt 21.05.21 tehtud ettepanekule saadan Harju Maakohtu 01.02.2021
kohtumääruse tsiviilasjas 2-20-19232 ning Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.21 kohtumääruse
tsiviilasjas 2-20-19232 (manuses).
Nagu näete, on olemas lõplikult jõustunud kohtulahend, millega Viimsi munitsipaalpoliitik XXX-i
katse sekkuda sõltumatu kogukonnaportaali Viimsi Uudised tegevusse andmete töötlemise
argumentide alusel on jäetud rahuldamata.
Avaldan kahetsust, et XXX on oma esindaja XXX-i vahendusel püüdnud nüüd teha Andmekaitse
Inspektsioonist sõltumatu meediakanali ahistamise tööriista.
01.06.2021 vastuses:
Kas olete asunud vaidlustama Eesti Vabariigi kohtusüsteemis langetatud ja jõustunud otsust?
Ühtlasi soovin Teile enne sisulise vastuse andmist Teilt täiendavat selgitust, kuidas XXX-i poolt
soovitavad isikuandmeid ei kahjusta anonüümsust eeldanud lugejaküsitlusele vastanute
privaatsust?
Kas olen millestki valesti aru saanud kui eeldan, et Andmekaitse Inspektsioon ei peaks antud
kaasuses kaitsema mitte Viimsi võimupoliitiku huvi selgitada lugejaküsitluses osalenute ja tema
suhtes kriitilisi väärtushinnanguid jaganute isikuandmeid, vaid hoopis kaitsema isikuid, kes
antud küsitluses osaledes eeldasid oma anonüümsust ja privaatsust?
Ühtlasi tunnen huvi, kas Andmekaitse Inspektsioon on ka varasemalt menetlenud analoogseid
kaasuseid, kus näiteks mõni Delfi või Postimehe lugejaküsitluse tulemustega rahulolematu
poliitik soovib teada, kes nimeliselt on tema tegevust kriitiliselt hinnanud.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
I Isikuandmete töötlemine
Esmalt selgitame, et isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM) kohaldatakse kas isikuandmete
täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata
töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need
kavatsetakse andmete kogumisse kanda. Seega ei saa nõuda nt üksnes suuliselt töödeldavate
andmete osas tutvumist või kustutamist.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus, milliste mitteammendav
loetelu on toodud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lõikes 1. Eriliigiliste
isikuandmete töötlemiseks on vajalik mõni IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud alustest.
Ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete nõusolekuta avalikustamine saab toimuda
isikuandmete kaitse seaduse § 4 alusel. Küll aga on ilmselge, et töötlejal on kaebaja kohta
rohkem andmeid, kui artiklis avalikustatud andmed, mis on kaebajale juba teada ja mille
esitamist kaebaja ei ole taotlenud. Antud juhul huvitavad kaebajad seoses mainitud artikliga
kaebaja kohta kogutu isikuandmed.
II Andmesubjekti õigus tutvuda enda andmetega
Andmesubjektil on IKÜM artiklist 15 tulenev õigus tutvuda enda kohta kogutud
isikuandmetega ja saada selgitusi töötlemise asjaolude kohta. See säte annab kaebajale õiguse
nõuda koopiat enda kohta käivatest isikuandmetest, mitte teiste inimeste andmetest. Samuti
ei tähenda see automaatset õigust saada koopiat konkreetsest dokumendist. IKÜM artikkel 15
lõige 4 alusel keeldutakse koopia saamise õigusest selles osas, mis kahjustab teiste isikute
õigusi ja vabadusi. Lisaks kuna tegemist on meediaväljaandega, siis võib kohalduda puudutatud
isikute osas ka allikakaitse2.
Teisisõnu – kaebajal ei ole õigust saada teiste inimeste nimesid ega muid andmeid. Tal on õigus
saada üksnes tema enda kohta käivad andmed, sh kellegi teise väited või hinnanguid tema kohta,
kuid seda ilma teise inimese nimeta. Üksnes asjaolu, et teise isiku poolt vastutavale töötlejale
edastatud kaebaja kohta käiv teave on halvustavas ja ebatsensuurses stiilis, pole aluseks selliste
väidete või hinnangute väljastamisest keeldumisele. Kaebajale tema enda kohta käivate
isikuandmete väljastamisest keeldumiseks tuleks põhjendada, kuidas tema enda andmete talle
väljastamine kahjustaks kolmandaid isikuid.
On andmetöötleja enda valik, kas esitada isikule koopia algsest dokumendist/failist jms (kattes
teisi isikuid kahjustava osa kinni) või teha dokumendist ainult kaebaja isikuandmete kohta
väljavõte ja esitada sellest isikule koopia.
Selgitame, et töötlejal on kohustus isiku IKÜM artikkel 15 nõudele ühe kuu jooksul vastata ja
sellele mitte vastamisega rikkus töötleja vastamise kohustust. Samuti ei täitnud töötleja
inspektsiooni ettepanekut ja ei ole vastanud kaebajale ka seal antud tähtaja jooksul.
III Kohtumenetlus vs inspektsiooni järelevalvemenetlus
Täpsustavalt selgitame üle ka selle, et algatatud järelevalvemenetlus on kohtumenetlusest
sõltumatu. 01.02.2021 Harju Maakohtu määruses nr 2-20-19232 on jätnud kohus rahuldamata
kaebaja taotluse algatada eeltõendamismenetlust. Kohus on määruses leidnud, et kaebaja
eesmärk eeltõendamismenetluse algatamiseks on tuvastada isikud, kes esitasid tema nime
tiitli Viimsi Pidur 2020 nominendiks. Kokkuvõtvalt on kohus leidnud, et isikule on teada
avalikustaja, kes avaldatu eest vastutab ja kelle vastu on kaebajal võimalus vajadusel nt
VÕS § 1046 lg 1 alusel kohtusse pöörduda. Sealjuures on kohus viidanud, et kaebajal on
võimalus selgitada vastavad asjaolud välja kui on algatatud põhimenetlus avalikustaja suhtes.
Oma menetluses on kohus hinnanud vaid seda, kas isikul on õigus taotleda kohtult, et kohus
tuvastaks, kes on tema kohta meediaväljaandele andmeid edastanud. Inspektsioonile esitatud
taotluses küsib isik IKÜM artikkel 15 alusel enda kohta käivaid isikuandmeid, mitte teiste
inimeste nimesid, seega on tegemist erinevate nõuetega, mis ei ole üksteisest sõltuvuses.
Sealjuures ei ole kohus kaebaja enda kohta andmete küsimist määruses käsitlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
2
Meediateenuste seaduse § 15 lg 2 kohaselt ei tohi ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik
informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada.